7 – 10 päev

Ourinhos – Foz do Iguacu – Paraguay

Hommikul saime kohe õigel ajal jalad maast lahti ning hakkasime edasi jugade linna poole sõitma. 700 km peal midagi eriti huvitavat ei olnud peale mõnede piltide tegemise, söömise ja ühes linnakeses eksimisega. Teemaksudeks kujunes sellel päeval ca 29 €!

Õhtul 7 ajal jõudsime Foz do Iguacu linna ning oma broneeritud hotelli leidsime samuti kiirelt üles. Siia linna kavatsesime esialgse plaani kohaselt jääda 4-5 päeva sest külastada vaja jugade kompleksi nii Brasiilia kui Argentiina poole pealt ja ära käia veel Paraguays!

Niipalju veel vahepala, et olin hotelli broneerinud 2 päeva hiljem kui kohale jõudsime, ilmselt tuli see apsakas väsimusest eelmisel päeval ja väiksest rummi manustamisest. Meie õnneks lahendas selle probleemi hotell ise ära ja me ei pidanud isegi vaeva nägema ega juurde maksma! Käisime õhtul veel söömas, tänava kohvikutes on plastlauad ja toolid. No ei kutsu sööma kohe aga organism nõuab oma!

Seitsmes päev möödus meil Brasiilia poole peal jugade vaatamisega. Pilet parki maksis ca 16 € ja pargis viiakse Sind bussiga kohale, nii, et ise ei pea mõtlema millegi üle! Pargis nägime väikeseid Iguaane ja ninakarusid. Väikesed põngerjad (ninakarud) mängisid. Inimeste jaoks on nad väheke ohtlikud ka sest hammustavad ja küünistavad ning haavad jäävad päris suured mis hiljem armistuvad. Üldjuhul on nad nahaalsed nagu makaagidki kes tahavad kotist asju pihta panna. Ninakarud tahavad ainult süüa pihta panna. Nägime kuidas üks sõi burgerit!

Jugade ilu on muidugi klass oma ette ja vaatepilt koos mühinaga hingemattev! Joad ise asuvad 5 km2 ja kokku on loendatud neid ca 275. Nende kõrgus varieerub 60-82 m vahel (Jägala juga 8 m). Ühes sekundis langeb alla orgu 12´800 m3 vett, mis on veemahult maailma kõige võimsam juga! See jugade kompleks loetakse maailma üheks kaunimaks loodusimeks st, et  2 koht (kauniduse skaalal) on tema käes. 1 koht on Aafrikas ja 4 koht on alles Niagara!

Indiaanlaste legendi kohaselt tahtis jumal naise võtta lihtrahva hulgast aga tüdruk ei tahtnud minna sest armastas oma poissi ja põgenesid kanuuga Igacu jõele. Jumal sai sellest teada ja vihastas hirmsasti ning lõi välku ja müristamist kasutades siia suure augu, tappes armunud! Nõnda siis saigi siia selline maailma üks kauneimaid loodusimesid! Kuid tegelikult arvavad teadlased, et sadu miljoneid aastaid tagasi oli siin vulkaanipurse ja selle tagajärjel on selline lahvandus tekkinud mida on sadu miljoneid aastaid vesi lihvinud! Nii lihtne see ongi, mine võta kinni mis õige ja ilusam versioon on! Õhtul käisime väljas söömas ja peale seda käisime Hypermerkados sisseoste tegemas ja ostsime liitrise konjaki nimega President mis maksis ca 3,5 €.

Kaheksas päev oli planeeritud Argentiina poolne jugade külastus. Sõitsime Brasiilia piirile ja võtsime sealt takso, hinna leppisime kokku 23 € peale. Taksojuht käis vormistas meie passid ära ja edasi üle Iguacu jõe Argentiina poolele. Paremale jääb kohe Paraguay piir. Argentiina pool läks samuti kiirelt! Sõita oli sealt 30 km veel jugade juurde.

Pargi külastus maksis samuti 23 €, kuid maksta oli vaja Argentiina peesodega mida meil ei olnud. Pangaautomaadid ei töötanud ja teisi valuutasid ei tahetud, samal ajal territooriumil maksa kas või rootsi kroonidega. Väga huvitav süsteem! Ega meil muud ülejäänudki kui ma ostsin ühe pisikese kruusi ja siis suveniiripood vahetas meile need peesod, et sisse saaksime!

Edasi pidi sõitma veel 2 rongiga, „selline käru tüüpi rong“. Sõitsime ühe ameerika vanapaariga ning jutustasime ning selgus siis, et mees oli teeninud koos Saksamaal sõjaväes meie kunagise kaitseministri Einselniga. See oli küll huvitav kokkusattumus! Teadiski selle järgi hästi Eestit!

Vahejaamas peksti rongist välja ja pidime uuesti järjekorras seisma. Me muidugi esimesele rongile peale ei mahtunud sest rahvast oli väga palju, koolid olid! Aare lõbustas argentiina koolilapsi plaksumänguga ja meil kõigil oli nalja nabani.

Teise rongi peale saime juba ja varsti olimegi lõpppunktis kus kohast pääseb kõige uhkema joa juurde nimega „Kuradikurk“. Kuid sinna oli veel vaja ca 1 km vantsida mööda sildasid.

Antud juga on ikka tõeliselt võimas ja ega sinna alla 80 meetri peale ei näe midagi sest veetolm hõljub juba üleval nii, et saad täitsa märjaks! Ilu vaadatud läksime teise jaama (vahepunkt) tagasi ning hakkasime seal mööda jugade serva jalutama (sillad), seda tuli kokku mingi 1,6 km. Vaated muidugi on vapustavad ja Argentiina poolelt saadki võimsama elamuse! Õhtuks olime päris väsinud kui alguspunkti tagasi jõudsime.

Jälle võtsime takso kes tõi meid Brasiilia piirile tagasi kus meil auto asus. Hinda kokku ei leppinud ja taksojuht hakkas kohe peedistama st, et tahtis juurde saada. Meie tegime südame kõvaks ja ütlesime, et see raha on Sulle parasjagu mis me maksame (nagu hommikul). Nii meie vestlus lõppeski, eks ta kirus küll meid kuid mis tal ikka teha oli, ta ei olnud omas riigiski (argentiinlane)! Taksod saavad väga lihtsalt üle edasi-tagasi!

Nüüd pidime passi formaalsused ise läbi tegema! Käisime veel õhtul söömas ja merkadost ostsime veel ühtteist ja tagasi hotelli puhkama.

Üheksandal päeval tahtsime Paraguay-sse minna kuid saime hotellist alles peale lõunat välja ja piiril olid autoparkimismajad kella kuueni ainult lahti. Tänu sellel jäi meil see minek see päev ära! Et väljas oli 36 kraadi sooja siis mõtlesime, et lähme kuskile ujuma ning sõitsime ujumisriiete järgi hotelli tagasi. Sealt edasi sõites tekkis mul idee, et läheks vaataks seda maailma võimsamat hüdroelektrijaama. Nii tegimegi ja väga hea meel oli hiljem, et läksime! Oleks paljust ilma jäänud! Ostsime sealt väravast turismitripi sinna territooriumile.

Kõigepealt vaatasime portugalikeelse pooletunnise filmi ära millest midagi aru ei saanud ja siis reisile. Territoorium on meeletult suur ja 2 kordne buss selle tammi peal on sama suur kui paned tikutopsi sama bussi kõrvale ja võrdled. ITAIPU hüdroelektrijaam on suurim HEJ planeedil ja suurim betoonehitis maailmas. Ülevoolu kanalite pikkus on ca 0,5 km ja turbiinidesse voolava veetoru läbimõõt 7 m. HEJ-l on 20 turbiini, millest 5 töötab Paraguay riigi tarbeks ja 10 Brasiilia tarbeks ning 5 on reservis! Paraguay riik saab kogu elektrienergia siit ja Brasiilia 20% oma vajadusest! Omal ajal need kaks riiki leppisidki kokku selle HEJ ehituses ning tehtigi kahasse. Moment töötabki HEJ 1´500 Paraguay töötajat ja 1´500 Brasiilia töötajat. Läbi aegade on elektrijaamas koos ehitajatega töötanud 100´000 inimest. Veel üks huvitav nüanss, et kui töölt lahkud pensionile siis saad HEJ territooriumile istutada omanimelise puu. Veehoidla pikkus on 170 km, sügavus on 100 m ja keskmine laius 7 km ning see voolas täis 14 päevaga! Tammi kõrgus 196 meetrit ehk siis 65 korruselise maja kõrgus! Tammi pikkus on 7,8 km ja teda ehitas 40´000 inimest 16 aastat! Terasest mis sinna kasutati saaks ehitada 380 Eiffeli torni ning betooni kulus 12´800´000 m3 ja ta on kõige kalleim objekt mis kunagi on üldse meie planeedil Maa ehitatud (20 miljardit USA $)! Ta kuulub 7 maailma tehnika ime hulka!

Selliseks kujunes meie üheksas päev, mida ei kahetse sugugi. Saime siiski ära käia see päev Paraguay-s samuti sest sõitsime üle tammi Paraguay poole peale aga see ikkagi mitteametlik piiri ületus! Tahtsime veel minna Buddha templisse aga oli juba kella 6 suletud.

10 päev oli siis meile Paraguay külastus! Paraguay on üks vaesemaid riike Ladina-Ameerikas ja elab seal ca 7 miljoni elaniku kandis. Üsna ohtlik riik kuritegevuse kohalt, kus öösiti ei ole just turvaline liikuda, kuid kõige rohkem inimesi sureb ikka voodis, on vähemalt statistikud öelnud! Ajasin reisiseltskonna hommikul vara üles, et hommikust õigel ajal sööma minna. Tavaliselt sööme peale kokkasid kui midagi üle jääb! Täis kõht ennem tundmatuid radasid on alati teretulnud ja mis peamine, ega tea ju millal jälle süüa saab! Autoga piirile ja koht parkimismajja ostetud. Peremees ütles, et ajab auto ise paigale, ta on professionaal. Ega ma kade ka ei olnud, mul ju rendiauto ja täiskasko tehtud – kääna kohe tahad (Võrumaa släng)! Kuid see kuhu ta läks ületas ka kõik minu ootused! Ta lihtsalt kukkus 1 korruse allapoole ja nii hästi, et midagi isegi ei juhtunud – no oli ikka spets vend!

Juba mõtlesin, et kuidas ma selle auto sealt kätte saan, sest allapoole Sa võid ju kukkuda kuid ei ole ma veel kuulnud, et ülespoole saab samuti kukkuda! Auto paigas tuli kungeleda (väga vanas eesti keeles – midagi kulgemist) piirile!

No seal oli kõike segamini ja puudusid veel elajad, kui neid inimesteks juhuslikult ei kutsuta! Piiriületused nagu ikka tuima näoga, kus ei puudunud alandlik naeratus füüreri poole! Kahte riiki siis lahutab Parana jõgi ja neid ühendav Sõpruse sild, mis tundus Euroopa mõistes eluohtlik aga meie inimesed ongi liialt ära hellitatud, et sellist asja ületada. Meie selle peale mõelda ei saanud sest tagant tulev rahvamass lükkas meid kogu aeg edasi!

Paraguay piir jälle passikontroll ning „ups“ mis riik Estonia on? Käesoleva aja piirivalvurid on ikka geograafia tunnis käinud ja teavad kus on põhjapoolkera ja kus lõunapoolkera, ülejäänud juba käte ja jalgade töö kus ei puudu ABBA ega Kimi Räikkonen või siis NOKIA! Kaikki selva! Piirilt pääsenuna sukeldusime Kadaka turu avarustesse, mis ei ole samuti „kaikki kunnossa“ öelnuna võõras termin ega „jõua, jõua kalevite kange rahvas“ äravedamise poolest vajalik termin! Seda imet ei olnud meil isegi Eestis teise vabariigi alguses, nii viletsad kui me kunagi isegi olime! Ühes aastas viiakse sellest linnast Ciudad del Este välja 1,2 miljardi (USD) dollari eest elektroonikat. Elektroonika on 3-4 korda odavam kui Euroopas! No näiteks mina ostsin Samsung Galaxy 4 nats üle 100 €. Linn ise on väga räpane ja must ning poode kus ringleb rohkem raha kaitsevad pumppüssidega mehed. Väga olulised poed on autoomanikele, kus kõige suurem esindatus ALU velgede ja kummide poed, siis tulevad tulede ja muude tarvikute poed ning kummiremonditöökojad.

 

Ametlikes poes hindu väljas ei ole, kui tahad midagi teada siis küsid ja ta arvutab välja kas kohalikes või dollarites. Tahad osta siis kirjutab kviitungi millega lähed kassasse ja kui tahad kaardiga maksta siis pead raamatupidaja juurde lippama, tihti teisele korrusele hea kui samas hoones. Kui seal käidud pead jälle tagasi minema kassasse, et kaardimakse ära registreerida. Kui see lõpuks samuti tehtud pead kappama järgmisse kohta kus saad kauba kätte kuid mitte seal kus Sa teekonda alustasid sest seal on ainult kaubanäidised. Selline kett tuleb lülide kaupa läbi käia kui saad lõpuks ostu õnnelikuks omanikuks!

Õlut avalikus kohas juua ei tohi st, et tänavakohvikus väljas ka mitte, vaid ainult siseruumides! Alkoholist räägitakse sosinal ja see teema neil on vist tabu, tundus meile! Kuid ühes poes saime ikka õlut osta ja see võeti sügavkülmast kuhu oli tõstetud muu kraam peale! Poest välja samuti ei lastud õllega ja nii me seal poes selle ära kulistasime! Käisime ühes kohas veel söömas, see koht just ei kutsunud sööma aga tahtsime maitsta Paraguay kokkade hõrgutisi. No, kui ei oleks läinud ei oleks ka midagi olnud, nüüd saime teada, et maitsetu!

Peale mõningast linnas kondamist hakkasime tagasi liikuma piiri poole kus pidi jälle läbi trügima Kadaka turu labürindist, et saada riigist välja. Peale telefoni ostsin veel ühe tavakella ja ühe ilusa tasku-uuri! Ostud tehtud ja piirile, viimane tagasivaade veel sellele mustusele ja sukeldusime uuesti piiri temaatikasse.

Nüüd erilisi küsimusi enam ei tekkinud ning edasi Sõpruse sillale! Teel möödusime paljudest koti ja kauba vedajatest kes olid end premeerinud igasugu elektrooniliste vidinatega.

Brasiilia piiril oldi meiega väga viisakad sest juhatati eraldi piirivalvuri juurde kus teenindati ainult meid. Kohalikud kes olid kokku ostnud palju kraami seisid suures ja pikas järjekorras ehk ussis. Tänu sellele saime ka kiiresti üle! Saime oma auto kätte mis seisis juba maapealsel korrusel ja ei näinudki kuidas ta üles kukkus!

Olime kõik parasjagu väsinud ja uni tuli kiire ning hea! Homme siis tagasi Sao Paulo poole ja sealt edasi Buenos Aires!

Järgneb päevadel 11 – 15 ….