Unistusest teostuseni

Kui me 6 aastat tagasi olime samasugusel tripil Kagu-Aasias ja kui täpsustada siis Mere Kagu-Aasias (Singapur, Malaisia, Brunei, Filipiinid ja Indoneesia) sai unistatud, et mingil vabal hetkel tuleb samuti Mandri Kagu-Aasia (Vietnam, Kambodža, Laos, Tai ja Myanmar ehk vana Birma) läbi jalutada. Nüüd on käes aeg oma unistused jälle ellu viia ning hakata tooma Teile sõnumeid uute reisikirjeldustega. Kes soovib elab kaasa, kes loeb niisama uudishimust. Kes soovib kommenteerida siis palun seda teha vastavas alajaotuses ehk teksti lõpus.

500 päeva reisini

Väheke reisiplaneerimise ajaloo ja faktide juurde, et miks need riigid täpselt? Tegelikult ega rohkem neid sinna ei jäägi Indo-Chinasse. Just niimoodi kutsutakse seda Mandri Kagu-Aasiat tähtsates õpikutes ja raamatutes. Arvake ära miks? See on lihtne sest antud piirkond asub nagu nimes märgitud India (läänes) ja Hiina (põhjas) vahel, sellest samuti nimetus Indo-China. Reisi planeerima hakkasin juba 1,5 aastat tagasi. Kogusin kokku kõik killud mida arvasin, et tahan näha. Ega see lihtne ei ole, peab mainima! Kümneid ja kümneid tunde internetis surfates sai suur töö ära tehtud ning selline riik nagu Myanmar jäi esialgu üldse välja. Plaan oli paigas ja marsruut samuti enamvähem. Vahepeal pool aastat ei vaadanudki selle reisi poole, kuid siis tuli telkarist Margna ja Jõekalda saade „Kaks kanget Kagu-Aasias“. Oma üllatuseks avastasin, et liiguvad sama marsruuti mööda Tais, Kambodžas ja Laoses. Tuleb välja, et minu koostatud marsruut enda tarbeks oli samuti neil kasutusel kuid pool aastat hiljem. Tänu kahele kangele võtsin oma reisiplaani samuti Myanmari kuid lisaks nende käimistele oli mul boonuseks veel Vietnam.

90 päeva reisini

Piletid on juba ostetud Helsingi – Stockhom – Doha (Qatar) – Ho Chi Minh City (ehk vana Saigon Vietnamis).

Qatar Airways (QA) on lennufirmana mitmeid aastaid riisunud koore ehk tiitli maailma parima lennufirmana. Seda saime tunda omal nahal kui seiklesime 2 kuud Lõuna-Ameerikas. Lendasime Sao Paulo – Buenos Aires ja lennukis (QA) pakuti meile 3 tunnise lennu ajal süüa koos veiniga ning hiljem tuli kohvi ja konjak. Toona oli see tase omaette sest oma lennuarvude (üle 100 lennu) juures ei olnud ma seda veel kogenud. Ega ma muidugi ei ole esimeses klassis lennanud ja neid mugavusi ei oska tunnetadagi. Äriklass on tsipa lahjem ja seda on saadud proovida. Aga see selleks!

Nüüd on asjaolud muutunud ja QA ei olegi enam see mis ta varem oli, see küll juttude põhjal aga ikkagi. Olen lugenud postitusi, et muudavad lennuaegu ja eriti närvesööv on see kui meil on piletid HEL – STO ostetud ja jäetud 2,5 tunnine ülemineku aeg siis juba 1,5 tunni aja muutmine meie kahjuks tähendab igavest tõmblemist (1 tund) Stockholmis. Sama seis tagasi lennates kus meil ajavaru ainult 1,15 tundi. Dohas ei pabista üldse sest kui seal tagasi tulles ei jõua teisele lennule on see QA endi mure ja siis pistetakse lihtsalt järgmisele lennule kuid STOkis siis me enam oma lennule ei saa. Minnes on meil nagunii Dohas päev aega linnaga tutvumiseks sest jõuame sinna hommikul kell 6 ja õhtul lendame kell 8 välja. Nii, et 14 tundi Qatari pealinnas Dohas. Nüüd olen juba endale selgeks teinud, et ega seal midagi eriti vaadata polegi peale uhkete klaaspilvelõhkujate. Asi seegi! Võib-olla käime ühes vanas moslemite muuseumis siiski ära. Eesti kodanikele on 30 päeva seal viisavaba!

Edasi kulgeb meie reis Dohast – Ho Chi Minh Citysse (HCMC) ehk Vietnami.

Otsustasin nüüd, et Vietnamis me maale esialgu ei lähegi ja põrutame kohe samal päeval lennukiga Siem Riepi (Cambodia) kus asub kurikuulus UNESCO ehk maailma kultuuripärand Angkor Wat ja külastame selle ümbrust (siidiussifarm, Tonle Sap jne). Probleeme võib tekkida transiitviisa hankimisega lennujaamas mis Vietnami immigratsiooni ameti leheküljel on täiesti võimalik kuid sealmaal iga ametnik istub ikka oma mätta otsas ja võib asju näha väheke teisiti. Loodame parimat sest meil aega seal 4 tundi vaielda ja E-viisat ei tahaks sugugi käiku lasta mis meil on ühekordse sisenemisega. St, et kui me selle E-visa ära kasutame peame hiljem uue tegema. Topeltkulu seega aga loodame parima peale. Siem Reapis ootab meid Jim kellega olen juba 5-6 korda suhelnud netis. Ta lubas meile organiseerida transfeerid lennujaama(st) ja vaatamisväärsuste külastamised. Tal endal on ka hotell kuid hind on kallis 80 $ öö, võtsime siiski teise hotelli. Tal sõbral on firma mis korraldab Tonle Sapi järvele “tourse” hõljukitega, nii, et see asi on samuti paigas.

50 päeva reisini

Täna lugesin LP-st (Lonely Planet) ja TA-st (Trip Advisor), et lennufirmaga Cambodia Angkor Air millega kavatsesime lennata Saigonist Siem Reapi, on üks jube lennufirma. Seal kirjutati järgmist, et pagasikaaluga petetakse ning soovitakse sulas juurdemaksmist. Seljakotis on 7 kg lubatud ja Sul võib olla isegi 5 kg ning kaal näitab ikka 8 kg. Kui lennuplaanis on ettenähtud Airbus siis lennuki juurde jõudes ootab Sind propellerlennuk ehk siis moosiriiul. Lennud lükatakse pidevalt edasi ja söögi kompensatsiooni keegi ei saa. Lennukid on vanad ja väsinud. Üks tegelane seletas seal, et istus istmele ja kukkus koos istmega vahekäiku küliti, teine aga rääkis, et 8 tundi oli lend edasi lükatud sest lennukil oli telikurehv katki või narmendas. Ühesõnaga lennuk oli rehvivahetuses. Naljanumber lausa, mõtlesin!

Tuleb meelde lend New York – New Orleans kus lennuk proovis kaks korda õhku tõusta aga turbiine ei saanud korralikult taha. Kaks korda tulime õhkutõusmise rajalt ära ja siis putitati jälle midagi kuid kasu ei olnud sellest midagi. Rahvas salongis hakkas uut lennukit nõudma ja siis löödigi meid tagasi lennujaama kus sai veel oodatud tund aega ennem kui uus lennuk tuli. See sai õnneks esimese korraga mootorid kenasti tööle. Kaotasime 4 tundi aega sellega ja oleks pidanud olema juba NO-s.

Peale neid mõtisklusi tekkis väikene kahtlus selle lennufirma (CAA) usaldamises kuigi teine kahtlus oli nende kommentaaride pärast LP-s ja TA-s. Väga palju liigub maailmas noori kelle reisiarved maksab kinni ema-isa ehk tihti sellised heaoluriigi memmekad. Nad on mugavustega harjunud ja siis kui satuvad sellistesse vähe halvematesse tingimustesse võimendavad samuti tihti selle üle. Pidin seda infot kuidagi kontrollima ja nii pöördusingi eestlaste poole Tripis kes on selle lennufirmaga kunagi lennanud. Tuli 10 vastust ja kõik nad olid positiivsed ning sellest mulle piisas. Propellerlennukeid pidid nad kasutama suures osas siselendudel ja need pidid samuti vähe vanemad olema aga muu staff pidi korralik olema. Otsus saigi tehtud ja lendame nüüd kohe edasi Saigonist Siem Reapi.

35 päeva reisini

Nädal tagasi sai ostetud tagasitee Stockholm – Helsingi piletid ära. Ootamine tasus ennast kuhjaga ära. Sain soovitud lennule (aja mõttes) ja väga odavalt 25 € nägu. Hakkasin kahetsema juba, et Hel – Stock sai nii vara äravõetud sest maksis 45 €, kuigi see on samuti odav hind. Kuid vanarahvas ütleb nõnda, et eks ullikene saab kirikus samuti tappa. Suurem mure on Saigon – Siem Reap lennupiletid sest need odavamaks ei taha sugugi minna pigem pandi veel hinnale otsa 5 €. Sellel nädalal tuleb igal-juhul piletid ära osta saagu mis saab.

30 päeva reisini

Lõpuks on samuti see etapp lennupiletitega kaetud ja ma arvan, et need on meie reisi kõige kallimad piletid kui arvestada €/km kohta. Midagi ei ole teha, otsereise Saigonist Siem Reapi teeb vaid üks lennufirma (CAA) ning kasutab julmalt oma monopoolse seisundi ära. Muidugi on võimalus odavamalt lennata aga siis juba ühe maandumisega Kuala Lumpuris või Bangkokis ning lennukestusega ca 20 tundi. Sama ajaga saad juba Euroopast sinna ühe ümberistumisega. Siem Reapis on samuti hotell broneeritud kesklinnas “Pub street” lähedal. Hotellile on külalised andnud hinde 8,7 ja seda 10-sel hindamisskaalal. Loodame, et see nii on!

Seam Reapist lendame edasi Bangkoki (Tai) ja need piletid on samuti ostetud. Lendame vana hea AirAsiaga kelle teenuseid kasutasime 6 aastat tagasi 12 korda. Vanale kliendile on samuti paremad hinnad väheke. Bangkokis tuleb meil öö veeta lennujaamas sest lennuk jõuab 23:30 ja hommikul läheb edasi lennuk Mandalaysse (Myanmar ehk Birma). Algul planeerisin sinna samuti öömaja kuid hakkasin arvestama, et kui 1:00 või 2:00 öösel piirist ning tollist läbi saame siis peab leidma veel transpordi hotelli. Parema hinnaga hotellid ei asu mitte lennujaama lähedal vaid 6-8 km kaugusel, siis sõit sinna, kuhu kuulub taksojuhiga kauplemine öösel ja check in hotellis ning muud ajakaod võivad tähendada seda, et magama saad 3:00 – 4:00 hommikul. Paar tundi magamist voodis ja pead üles tõusma, et jälle hakata lennujaama liikuma. See kõik on veel väsitavam kui lennujaamas tukkumine. Lennujaama kõrval on paar luksushotelli kuid hinnad algavad 80 – 100 € öö. Sama hinna eest saan juba kaks odavamat lennureisi.

Edasi on ära ostetud ka lennupiletid Mandalaysse (Myanmar ehk Birma). Lennufirmaks on jälle AirAsia. Lennuk maandub lõuna ajal ja lennujaamast peab väga ruttu linna saama sest kell 15:00 ja 17:00 lähevad meil linnast edasi bussid Bagani. Sooviksime jõuda 15:00 bussi peale mis on muidugi kahtlane sest lennujaamas piir, viisad ja toll võtab oma aja, pluss 35 km taksoga linna sõita veel ning 2,5 tundi on aega ainult. 17:00 peale peaks vast ikkagi jõudma ja siis 5,5 tundi bussis loksuma ennem kui Bagani saame. Baganis on juba hotell broneeritud mis tähendab, et peab kindlasti jõudma. Rääkisin kohaliku bussifirmaga FB-s, et sõitku lennujaamast läbi, tee läheb niikuinii lähedalt mööda, kuid nad ei hakka kõrvalepõiget meie pärast tegema ja soovitasid meil ikkagi linna tulla. No kui ei hakka siis peab ise tegutsema kiirelt. Uurisin, et taksosõit lennujaamast Bagani maksab 120 $ ja buss 7 $, vahe on ikka väga suur seepärast kasutame bussi teenuseid.

Myanmaris külastame Bagani, Pindayat ja Inle Lakei. Seal me seikleme bussidega ja tagasilend Bangkoki saab olema vanast Birma pealinnast Yangoonist. Bangkokis on plaan ära vaadata Wat Arun, Wat Pho ja Wat Straket ehk Golden Mount ning vana kuninga palee. Bangkokist lendame Põhja Taisse linna nimega Chiang Rai kus asub ainulaadne valge tempel maailmas nimega Wat Rong Khun, Wat Huay Plakang 9 Tier Temple (Red Temple), Baandam Museum (Black House). Lisakas on soov külastada Golden Opium Trianglet kus asub oopiumi muuseum. Chiang Raist tagasi Bangkoki ja lennukiga Luang Prabangi (Laos) või Golden Trianglest maad mööda Luang Prabangi, ei ole veel otsustanud. Seal jätkuvad templid, kosed ja muud vaatamisväärsused. Viimaseks riigiks jääb meil Vietnam kus külastame Hanoid, Cat Ba Island ja Ha Longi lahte mis on suurimaid lubjakivi kaljudega kaetud veealasid maailmas. Üle 2´000 püstloodis kõrguva kaljusaare mille suurimad kõrgused ulatuvad 100 meetrini. Kujutage ise ette 30-40 korruse kõrguseid maju meres. Kes on käinud Tais suvitamas (Phuket, Krabi, Phi Phi) see on näinud analoogseid kaljusid kuid mitte nii palju üheskoos. Lõpuks lendame sealt Lõuna-Vietnami HCMC (Ho Chi Minh City) kus plaan teha 2 päevane Mekong deltatours käia ära Cu Chi Tunnelites ja veel nipet näpet ning siis väike rannapuhkus liival, kohas nimega Mui Ne.

20 päeva reisini

Käesolevaks ajaks on paberimajandus ühele poole saadud ehk siis on ostetud ära esmased lennupiletid ja broneeritud mõned hotellid. Ülejäänud lennu, bussi ja hotelli broneeringud teeme juba käigupealt ehk siis 1-2 päeva ette. Oleme kätte saanud Myanmarist ja Vietnamist saadetud TVAL-id, tõlgituna siis “Tourist Visa Approval Letter”. Mis tähendab, et sisenemisel ei tohiks probleeme olla kuigi piir on ikkagi viimane punkt sisenemiseks. Ja sees oled ikkagi siis kui oledki juba riigis sees! Cambodia viisa ostame Siem Reapi lennujaamast ja Laose viisa ostame maismaa piiri pealt. Viisa ostud käivad kõik dollarites.

Anneli on oma seljakoti kokku juba komplekteerinud ehk siis riiete ja jalanõude osa. Väike kosmeetikakott samuti ja hakkab Temal juba looma seljakott. Ega sinna palju kaasa ei saa võtta sest 7-10 kg erinevatel lennukompaniidel on lubatud lennukisse sisse võtta. Mina panen kõigepealt oma erinevad kaamerad, adapterid, laadijad, läpaka ja juhtmete arsenali seljakotti ja siis näen kas mõned riided ka veel mahuvad ning uurin kas ise samuti saan seljakotiga kaasa. Sellised need seljakotireisid on, väheke kitsastes oludes aga selle eest põnevad!

0 päeva reisini

Käes on siis oodatud päev kui saame seada sammud lennujaama. Seljakotid on pakitud ja niipalju kui vajalikuks pidasime samuti kaasa võetud. Ega minu kotti palju ei mahtunudki, peale muu kola mahtusid mõned maikad ja lühkarid ning mis lühkarite alla käivad. Kaasa said ühed kinnised riidest jalanõud ja plätud. Täna oli Saunalahtis -17 külma siis plätude ja lühkaritega oleks väga karm lennujaama minna, nii sai ühed heledad pikad püksid jalga pandud. Oleme varustatud Eesti sümboolikaga seal kaugetel maadel nagu kottidel näha.

Nüüd otsaga Stockholmis ja ootame lendu Dohasse (Qatar). Mis kõige tähtsam, Edvinil on täna sünnipäev ja kus sa seda ikka tähistad kui lennujaama kohvikus. Palju õnne Edvinile! Homme juba soojas +30. Öö lennata siiski veel!

Selline saigi esialgne lühiülevaade reisiplaneerimisest ja reisieesmärkidest. Edasi tulevad juba reisijutud ja pildid live-s.

Let’s go on the adventure!