Suhete maailm

Mitte keegi käesoleva aja õpetatud meestest pole meile näidanud tänapäeva maailmas arukamat elamise võimalust, kui praegu elame. Kas keegi oskabki meile näidata seda, ennem kui kõik kokku võib variseda. Me oleme nii kaua harjunud ühiskonda osadeks jagama, et pole valmis nägema teistsugust võimalust, mis tervikut mõjutab! Suhete maailm muutub üha närvilisemaks ja arusaamatuks. Meie suutmatus asju ette näha ja kontrollida irvitab üha enam meile vastu!
 
Meie hoolde on usaldatud tohutu suur ja keerukas süsteem, mida peaksime hoidma. Me püüdsime tundma õppida selle looja mõtlemisviisi, kuigi ta ise on sügavale aegade hämarusse taandunud. Meie eneseteadlik mõtlemine ahvatles meid uskuma, et viimaks saab meile kõik selgeks. Me saavutame kontrolli kõige üle, isegi elu ja surma üle!
 
Kuid tegelikult me ei suuda kontrollida ja jälgida isegi omavahelisi suhteid!
 
See suhete maailm on rikas ja keeruline, mis on kõikide definitsioonide alus. Keegi meist ei eksisteeri sõltumatult, isegi viimsele rännakule minnes vajatakse abi. Kõigil meil on suhted erinevates võrgustikes olgu nendeks siis sugulased, sõbrad, naabrid, töökaaslased jne. Erinevad keskkonnad ja erinevad inimesed toovad meis esile ühed omadused, samas kui mõned jäävad üldse avaldumata. Igas uues suhtemaailmas oleme teistsugused ehk mõnes mõttes täitsa uued inimesed, kuid ometigi kordame jälle vigu mida tegime varasemates suhetes.
 
Kas see on paratamatus?
 
Ennustamine ja sündmuste kordumine on peaaegu võimatu. See on kahtlemata segadust tekitav aga muudab maailma kindlasti huvitavamaks. Inimesed ei ole etteaimatavad, vaid pigem üllatuslikud ning tuleb välja, et igaüks meist on eri kohtades ja eriolukordades isesugune. See ei muuda meid võltsiks, see muudab meid lihtsateks tegelasteks kes peavad siia maailma sobituma. Selline on kogu maailm ja sellega peaks me üksteisega suheldes samuti arvestama!
 
See suhete maailm on nagu muusikaline metafoor, kus on vaja koos tegutseda – improviseerida! Me lepime kokku meloodias, tempos ja helistikus ning hakkame seejärel mängima. Me kuulame hoolikalt, oleme pidevalt ühenduses ning äkki tekibki muusika. Muusika, mida me enne selle tekkimist väga täpselt ette ei kujutanud, tuleb kusagilt taamalt, ühtsest tervikust, mille oleme saavutanud, suhtest, mis ületab kõik meievahelised piirid. Kui selline tunne tekib, oleme hämmeldunud ja samas tänulikud!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga