Montreal

Nagu ma eelmises osas kirjutasin siis piiriületus sujus väga kenasti ja passi ei löödud isegi templeid või vähemalt meie piiripunktis (Derby Line USA poolel ja Stanstead Canada poole peal). Tegelikult piiripunkt on neil üks ja USA-st välja minnes on Canada poolel kontroll ainult Canada piirivalvel. Niipalju siis piirist, nüüd edasi mööda Canada kiirteid!

Ega seal midagi teepeal vaadata ei olnudki ennem Montreali. Loodus sarnaneb juba Soome keskosa loodusega sest talved on siin juba väga külmad ja -30 ei olegi siin ime. Ennem Montreali hakkas meie auto GPS rääkima ja suunas kõrvale kuhugi. Muidugi sõitsime ettenäidatud suuna järgi mis osutus parajalt kolgata teeks. Hiljem saime alles aru, et GPS on meil tark ja juhatas ummikust mööda. Info liigub siin üle satelliidi ikka kiiresti, kui ummik tekib siis on info GPS-idel kohe olemas ja ta arvutab uue teekonna kohe. Midagi ei ole teha lux autod koos oma heade seadmetega kus juht võib tagaistmele kolida ja teistega kaarte mängida „irw“ (ise sõidab, pidurdab ja roolib jne.). Super lux!

… selline asjade kinnitus!

Montreali linn asub Kanadas ja on Québeci provintsi suurim linn. Asub Kanada idaosas, Saint Lawrence’i ja Ottawa jõe ääres Montréali saarel. Prantsuspäraselt kõlab nimi „Ville de Montréal“. Tänapäeva linna kohal elasid kunagi algonkinid, huroonid ja irokeesid. Linna asutasid prantsuse kolonistid 1642. aastal. Linn kuulus Prantsusmaale 1760. aastani, mil see läks brittide valdusse. 1765. aastal hävitas tulekahju veerandi linnast. Montreal oli briti Kanada provintsi pealinn aastail 1844–1849.

… Montreali vapp!
… Montreali lipp!

Elanike arv on 1,7 miljonit kuid kogu linnastus (Metro) elab üle 4,6 miljoni inimese. Montréal on valdavalt prantsuskeelne linn. 68% elanikest on frankofoonid (prantsuse keel on esimene keel).

… arhitektuur!
… olümpiakeskus!
… pankade kvartal!

Montreali vaatamisväärsustest on esikohal Notre Dame Basilica või katedraal siis eestipäraselt. See suurepärane katedraal Montrealis annab unikaalse ilu ja vaate kunagisele ehituskunstile mida alustati juba aastal 1672 kuid tänapäeva väljanägemine sai valmis 1888 mida siis toonasest kaugest ajast pidevalt täiendati. See oli 19. sajandil üle 50 aasta suurim kirik Põhja-Ameerikas. Altar on suurepärane ja on kogu kiriku tõeline keskpunkt. Interjöör on ebatavaliselt atmosfääriline, tumesinised laed ja seinad, mis on kaunistatud kuldsete tähtedega ja imeliste kunstiteostega.

… Notre Dame Basilica!
… õhtul!

Teiseks vaatamisväärsuseks loetakse Saint Joseph’s Oratory Mount Royali mäe tipus, millest on linn nimegi saanud. Selle ees on trepp 100 astmega kus palverändurid palvetavad kui nad üles lähevad. Ei ole sõnu, et kirjeldada kiriku suurust ja tema massiivseid kiviseinu. Basilica on pühendatud Püha Joosepile, kellele vend André lunastas kõik temale omased imed. Need olid enamasti seotud mingi tervendava jõuga ja paljud palverändurid (puudega, pimedad, haiged jne) said sealt väge ja tervenesid. Basilicas on sein mis kaetud tuhandete karkudega palverändureilt kes tulid siia ja olid väidetavalt paranenud. Montreali vaated on siin lummavad mis tõttu on see koht kus võib tunde kulutada, et ei märkagi aja kadumist.

Fort Henry National Historic Site asub teel Montrealist Torontosse linnas nimega Kingston. Algne kindlus ehitati 1812. aasta sõja ajal, et kaitsta Kingston Royal Naval Dockyard’i võimaliku Ameerika rünnaku vastu sõja ajal ja jälgida laeva liiklust St. Lawrence’i jõe ja Ontario järve vahel. Algne linnus asendati 1830 palju suurema ehitusega, et kaitsta mereväe dokki ning Rideau kanali lõunapoolset sissepääsu. Kindlus taastati 1930. aastatel ja on oluline turismimagnet tänapäeval.

… Kingston!
… Kingston!

Ja midagi huvitavat teepealt Torontosse! Ameerika mandri veoautod on väheke teistmoodi kui Euroopa veoautod.

Järgmises osas “Toronto” kohtume Teiega nii mõningas huvitavas paigas!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga