Elu justkui tundeline ring,
armastusest läbiimbund mäng!
Mööda järske radu astume,
tuttavate meeleheidet katsume!
Tihti ringist visatakse välja,
ei mõista keegi surematut nalja!
Mõnda aega kaasa jooksime,
sõbrad ringis ohvriks tooksime!
Aeg ruttab kiirelt edasi,
ei ole käiku tagasi!
Ring paisub järjest suuremaks,
sees muutub võitlus tooremaks!
Sõpru hakkab jääma maha,
aeg vaadata nüüd selja taha!
Ei pruugi märgata Sa veel,
et jäämas üksi sellel teel!
Nüüd puhkamiseks aeg on õige,
teest salvesta Sa imeline lõige!
Ei pea Sa kahetsema ühtki sammu,
kui kurjaga pead katsuma veel rammu!