Miami – Key West – Evergladesi alligaatorite sood – St. Petersburg – Kissimmee

Öö jälle mööda saadetud asusime Key West-i saarestiku poole teele, mis esialgu kulgeb läbi soode ja mülgaste, kus ohtu hoiatavad sildid krokodillide ja alligaatorite kohta. Soode vahelt välja jõudes (ca 30-40 km) laiub kohe vasakut kätta Atlandi ookean ja paremat kätt Mehhiko laht. Saarestik jookseb ca 130 km ookeani-lahte Kuuba külje alla. Saared on omavahel ühendatud lugematute sildadega, koos sealt avanevate vaadetega ookeanile ja lahele.

Siin saarestikus on filmitud ka filmilõik Schwarznegger-i filmist, ei tule film meelde aga see on see film, kus ta istub hävitajasse ja tulistab silla peal sõitvat kaabakute punti, kus samuti tema armsam röövitud on. Samuti päästab ta hiljem oma tütre kraananoole otsast  hävitajaga.

Key West ehk ülipopulaarne Gay-de paradiis on tõesti nagu öö ja päev, võrreldes muu Ameerikaga, kus meie käisime. See on viimane saar saarestikus ja USA kõige lõunapoolsem punkt ennem Kuubat. Rannas saad olla vabalt meie ujukatega ja lausa tagant triibu kokku keerata, et kannikad ka päikest saaksid. Ei saada sind siin politsei kahtlase pilguga, pigem küsib kas kõik on Sul hästi? Linn on väga armas ja väga vaba – sõna otseses mõttes. Inimesed on keset päeva juba üsna joobes! Westerni tüüpi baarides käib juba lõunast pidu. Tüdrukud võtavad rinnahoidjaid-püksikuid juba päeval baarides ära ja näitavad mis neil pakkuda on ja mis Te arvate, kas neil on midagi näidata? Mhm, edasi fantaseerige ise! Tegelik riietus linnas ongi rannariietus ja nendega istutakse baarides, käiakse poes jne. Poisid jalutavad tänaval käest kinni ja suudlevad, mis polegi siin tabu. Väike linn aga kihab nagu idamaa turg, ülimalt vaba paradiis! On kõike mida inimkond aegade jooksul on välja mõelnud, oma vajadusi arvestades.

Kuulus alkoholilembene Hemingway elas samuti siin Key Westi-s oma lugematute armukestega ja jättis siia maha ühe kõvera müüri mille püstitas oma sõpradest kaasjoomaritega. Samuti on siin üks perekond toonud välja 300 aastat tagasi kaduma läinud Hispaaniasse teel olnud laeva kullalastiga, mis sisaldas 10-neid tonne kulda ja aardeid. Vana, briljantidega kuldsõrmuse eest pead välja käima 100 tuhandeid dollareid, juhul kui Sa osta soovid. Saad ka ise kullakange käes hoida, loomulikult spetsiaalses klaasturvakapis, kus paned käed kummagi külje pealt sisse. Rannas oli päike nii seniidis, et enda varju peaaegu ei näinudki! Päike rannas praadis täiega, võibolla tuli isegi viludas +40 ära. Vesi kuskil +24 jahedam kui Miamis, mis arusaadav, ikkagi avaookean juba. Ega ma oskagi sellest paradiisist rohkem muljetada, sajad saared ritta aetud, mis ühendatud sildade ja kaunistatud loodusliku paradiisiga, lisaks peale maise pradiisi.

Evergladesi rahvuspark oma kuulsate alligaatorite soodega, suured kilpkonnad, krokodillid, maod rippumas puude otsas, kotkad tiirutamas pea kohal, pantrid ringi luusimas ja varitsemas oma saaki jne. on tõeline loomade paradiis.

Öösel kihab lausa maantee peal elu, autoga seisma jääda ei tohi, võid muutuda ise kellegi saagiks. Sildid hoiatavad pantrite ründe eest ja alligaatorite apluse eest. Kui autoga avarii teed öösel, siis võisid Sa ju ellu jääda aga hommikul leitakse Sind ikkagi kellegi poolt juba ära sööduna (jäänused) ja Sinu kohal tiirutab raisakotkaste parv, lootes nokkida seda mis järgi on jäänud! Meie siis käisime soosafaril, kus viiakse soode südamesse hõljukitega. Põhimõttliselt sõidad mööda sooheina väljasid, kus vahel ka üsna palju vaba vett. Need paadid teevad seal väga kiireid sõite ja paadijuht laseb ikka koguaeg külge ette, mis ajab nii mõnelgi hirmu nahka. Kujutage ette kui see paat ümber läheb ja Te olete keset loomade paradiisi, võib ainult arvata mitmeks minutiks elu jätkub!

Nii see olevat vahel ka juhtunud, küll väga harva. 40 mintsi kestis reis ja 23$ nägu, tagasitulles näidati kilpkonni, alligaatoreid ja madusid. Kui Sa ise kiire olid, jõudsid oma aparaadiga jäädvustada seda. Sood laiuvad ca 100 x 100 ruutkilomeetrisel pindalal ja seal on tõesti metsikult niiske ja palav, koos oma putukamaailmaga.

St. Petersburg, suur tööstus- ja sadamalinn, kus maailmas kolmandal kohal olev pikim sild. Esimene koht siis Los Angeles-e käes ja teine koht Jaapanis. Silda nägime ainult kaugelt, sest meie GPS juhatas mittemaksulist teed mööda aga see mis sillale viis oli maksuline. Nii jäime sillaületusest ilma ja kiirteel tagasi sõita ning teha 20 km ring, polnud lusti, olime samuti väga väsinud. Jõudsime tagasi õhtuks Kissimmee-sse. Florida ringreis kujunes meil siis 1´600 km, mille võis välja lugeda autospidomeetrilt! Vaata minu reisiteekonda Klõpsa siin 2x

Öösel oli selline äike ja torm, mida mina polnud elus näinud. Kui ikka paugu pani (see pauk kestis ikka 20 sekundit) jäi selline mulje, et maakera vajub telje pealt pooleks. Seda kõike on lausa võimatu kirjeldada! Välku oli niipalju, et raamatut lugeda ilma tuld põlema panemata, poleks olnud probleem. See show kestis tund aega ja siis hakkas vihma kallama ja mis Te arvate kuidas seal kallab? Sõna otseses mõttes, ämbriga kaela ja nii tund aega jutti. Kõik ujub ümberringi, tuttav rääkis, et tänaval ei jõua vesi ära joosta, autorattad on poolest saati vee sees. Meie seda kino muidugi ei näinud sest see torm oli öösel ja linnas ei jalutanud. Vee mass pidi nii suur ja raske olema, et vihmavarjuvarred pidid pooleks murduma. Selline siis Florida äike, mis õnnestus meilgi ära näha! Järgmine päev jälle +30 ja väga raske ning niiske õhk, kuid päike paistab nagu poleks öösel midagi olnud. Veelompe peaaegu, et polnudki, kõik oli aurustunud taeva tagasi, et panna mõne nädala pärast kuskil jälle uus pauk!