Nagu ma juba esimeses osas kirjutasin oli reisi mõte juba pikki aastaid ehk alates sellest kui käisime mere Kagu-Aasias. Plaan hakkas ilmet võtma 1,5 aastat tagasi kui panin paika reisi sihtkohad ning mida seal ilmtingimata külastada. Tegelikult ongi mandri Kagu-Aasia mere Kagu-Aasia reisijätk. Appi tuli samuti vahepeal televisioonis olev saade „Kolm kanget Kagu-Aasias“ sest esiti ma Myanmari (Burma ehk eesti keeles Birma) ei planeerinud. Peale seda saadet oli see aga kindel otsus mu plaanides. Ülejäänud osas liikusid Margna ja Jõekalda sama marsruuti mööda mis oli mul enda jaoks juba selgeks tehtud. Muidugi täpsem kava ja transport sai kõik hiljem koostatud ja selleks kulus ikka sadu tunde arvuti taga.
Kuu ajaga külastasime kokku 6 riiki, lendasime 14 korda, sõitsime ööbussidega 3 korda (ca 1´500 km), päevabussidega 3 korda (ca 400 km), sõitsime pikemaid otsi taksoga 4 korda (ca 600 km), taksosõidud seoses lennujaamadega (ca 100 km), tegime hõljukiga päevase järvetuuri Cambodias, mootorpaadiga päevase järvetuuri Myanmaris, mootorpaadiga 3 tunnise jõetuuri Bangkokis (Tai), laevaga tegime päevatuuri Ha Longi lahes Vietnamis. Arvan, et igasugu muu transpordiga sai veel üle 500 km maha sõidetud (mopod, kastiautod, rikšad jne.) ja kõige tähtsam ning tervislikum, et maha sai käidud 320´000 sammu mis teeb ca 220 km jalgsi.
Nende 6 riigiga sai minul väisatud riikide arvuks 72 mis hõlmab pea pooled maailmas olevatest riikidest ning lennukiga lende koguneb juba ca 140. Täpset arvu kahjuks ma ei tea, kunagi lugesin ja nüüd olen kogu aeg sinna juurde lisanud lennukordi.
Alljärgnevalt toon välja tabeli kus riigid on järjestatud jõukuse ja edukuse järgi (SKP-sisemajanduse koguprodukt inimese kohta). Eesti paigutuks selles pingereas teisele kohale oma 33´842 $ (SKP) inimese kohta ja oleks peaaegu 2 korda jõukam kui Tai ja 8 korda jõukam kui Cambodia. Eraldi tõin välja veel rahvaarvu ja suurima religiooniesindatuse protsendi riigis.
- Qatar – 124´500 $ (SKP) inim. – 2,7 milj.el. – 67 % islam
- Thailand – 18´734 $ (SKP) inim. – 68,9 milj.el. – 94 % budism
- Vietnam – 7´463 $ (SKP) inim. – 94,6 milj.el. – 45 % põlisusk
- Laos – 7´367 $ (SKP) inim. – 7,3 milj.el. – 65 % budism
- Myanmar – 6´360 $ (SKP) inim. – 53,6 milj.el. – 88 % budism
- Cambodia – 4´022 $ (SKP) inim. – 15,8 milj.el. – 95 % budism
Kogu mandri Kagu-Aasia piirkonnas võimutseb budism ning kristlust ja islamit esindavad tühised protsendid. Vietnamis on ligi 30 % uskmatuid mis on ilmselt tänu revolutsioonile. Kliima on väga soe ja väga niiske mussoonide ajal! Päevased temperatuurid võivad kerkida sisemaal kuni +45 kraadini ja seda märts-mai. Mussoonide ajal jäävad temperatuurid +30 piiridesse. Muidugi on mägedes tunduvalt madalamad temperatuurid, eriti veel talvel (detsembris, jaanuaris). Mägedes võib sadada isegi lund ja temperatuurid langeda miinuspoolele, eriti Myanmaris, Põhja-Vietnamis ja Laoses.
Keskmiselt saab hakkama 20-30 dollariga päevas mis sisaldab siis öömaja ja päevaseid toidukordasid. Lisaks lisandub siia kohalik transport, tuurid, vaatamisväärsused, muuseumid ja muud lõbustused mis lähevad maksma ca 20 dollarit päeva kohta. 40-50 dollarit päeva peale peaks täiesti piisama, et teha samasugust trippi nagu meie. Muidugi raha kulutamise tasemest on meil kõigil väga erinev arusaam sest ega muidu ei kutsuta eestlasi võõrsil raha põletajateks ning nad ei oskavat rahaga ringi käia. Selle aja jooksul ei ööbinud me 6 korda linade vahel millest 3 korda oli ööbussis, 2 korda lennukis ja 1 kord olime sunnitud ööbima lennujaamas.
Kuuaja jooksul väisasime 2 korda Qatari, 2 korda Vietnami, 2 korda Taid ja 1 kord Cambodiat, Laost ning Myanmari. Siit võib-olla lähekski edasi ja kirjutaks väheke nendest maadest eraldi. Nendel maadel on ju kõikidel väheke oma nägu, kultuur ja ajalugu! Alustan siis SKP pingereas olevast esimesest maast!
Qatar
Qatar on pisike riik Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul. Pealinn on Doha – 1,3 milj. elanikku. Piir Saudi Araabiaga (60 km), rannajoone pikkus 563 km. Qatar on pindalalt 4 korda väiksem kui Eesti. Qatar on absoluutse monarhiaga riik. Riigipea on emiir, kes teostab nii seadusandlikku kui ka enda nimetatud valitsusega täitevvõimu. Katari lipu aluseks on haridžiidide islamirühmitiste punakaspruun lipp kus punakaspruun värv sümboliseerib sõdades valatud verd ja valge rahu.
Qatari poolsaar ulatub lõuna-põhja suunas Pärsia lahte. Selle põhjaosas on luidetega tasandik, keskosas kivikõrb ja lõunaosas liivakünkad. Rannikut ümbritsevad korallrahud, mis on kohati 4 km laiused. Valitseb kuum troopiline kliima. Suvel puhuvad Araabia poolsaare kõrbealadelt kuivad kuumad tuuled, mis sageli tugevnevad liivatormideks. Alalise vooluga jõgesid riigis ei ole ja põhjaveevaru ei rahulda riigi vajadusi ning seetõttu magestatakse merevett.
Ainult 20% rahvastikust moodustavad põliselanikud Qatari araablased, sama palju elab riigis araabia maadest saabunuid ja nende järglasi ning Iraanist ümber asunud araablasi. Indiast ja Pakistanist tulnuid on kokku 36% ning pärslasi 10% Qatari rahvastikust. Suureneb tailaste, filipiinlaste ja indioneeslaste sisseränne. 91% inimesi elab pealinnas, sisemaal on püsiasustus vaid oaasides. Peale araabia keele kasutatakse ka inglise keelt. Riigiusk on islam ning igasugune alkoholi tarbimine on moslemile keelatud. Alkoholi keeld on samuti muulastele restoranides kuigi mõningatel 5 tärni hotellidel on see lubatud. Lennufirma Qatar Airil on samuti lubatud alkoholi müümine. Väga palju välismaalasi on saanud karistada alkoholi tarbimise ja seksuaalsesse vahekorda astumise eest kui ei ole abielus.
Qatari majandus põhineb nafta- ja maagaasi ammutamisel. Qatar on maailma suurimaid vedeldatud gaasi eksportijaid. Qataris toodetakse ka terast ja tsementi. 2017. aastal katkestasid Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Bahrein ja Egiptus Qatariga diplomaatilised sidemed ning transpordi lepingud, mille tõttu on Qatar hakanud importima Saksamaalt, Ungarist, Hollandist, USAst ja Austraaliast. Pärast majandusliku blokaadi kehtestamist on ilmunud Katari poodidesse palju Türgi ja Iraani toiduaineid.
Tai
Tai on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. Pealinn on Krung Thep (Bangkok) – 7,7 milj. elanikku. Ta piirneb lõunas Tai lahe ja Malaisiaga ning idas Kambodža ja Laosega ning läänes Andamani mere ja Birmaga. Kuni 1949 aastani kandis Tai nime Siiam. Osa elanikest, eriti hiinlased, kasutavad endiselt nime Siiam. Sõna thai tähendab tai keeles „vaba“. Sama sõna tähistab samuti tai rahvast ehk siis vaba rahvast ning sellest tingituna ei ole Tai olnud kunagi ka ühegi Euroopa riigi asumaa. Nad on osanud ennast läbi sajandite vabana hoida.
Enne 1932. aastat olid kõik seadusandlikud volitused monarhil ehk kuningal. See oli nii alates Sukhothai kuningriigi rajamisest 12. Sajandil. 24. juunil 1932 teostas Khana Ratsadon (Rahvapartei juht) veretu revolutsiooni, millega lõpetati kuninga seadusandlikud ainuvolitused ehk absoluutne võimureegel. Tänapäeva Tai poliitika viiakse läbi põhiseadusliku monarhia raames, kus peaminister on valitsuse juht ja pärilik monarh on riigipea. Praegune Tai kuningas on Vajiralongkorn (ehk Rama X) alates 2016. aasta oktoobrist. Põhiseaduse kohaselt antakse kuningale vähe võimu, kuid jääb Tai rahva esindajaks ja sümboliks. Riigipeana on talle antud mõningaid volitusi ja tal on roll ka valitsuse töös. Põhiseaduse kohaselt on kuningas relvajõudude juht ja ta peab olema nii budismi kui ka kõigi teiste usundite kaitsja riigis. Kuningas säilitas ka mõned traditsioonilised volitused nagu määrata omale pärijad, armuandmisõiguse ja kuningliku nõusoleku teatud asjadel.
Tai kuningat, kuningannat, pärijaid ja kuninga asetäitjat (regent) kaitsevad kindlad seadused (ehk Lese-Majestee seadus), mis võimaldab teotajaid, kriitikuid, solvajaid, ähvardajaid jne vangistada 3 kuni 15 aastase vangistusega ühe solvangu kohta. Pärast Tai riigipööret 2009 aastal oli Tai ajaloos kõige rohkem just selle seaduse vastu eksinud vange kongides. Näiteks alles 2017 aastal mõistis Tai sõjaväekohus inimese 35 aastaks vangi, kes rikkus seda seadust. Isegi pildi teotamise eest võid 15 aastat vangistust saada ning armu ei anta siin samuti välismaalastele.
Elevant on Tai rahvuslik sümbol ning veel 1850. aastal oli Tais 100 000 kodustatud elevanti kuid nüüdseks on kodustatud elevantide arv langenud ligikaudu 2000´ni ja neid kasutatakse üldjuhul ainult turismi eesmärgil. Paljusi loomi (sh tiigreid, karusid, krokodille ja kuningkobrasid) kasvatatakse või kütitakse nende liha pärast mida peetakse delikatessiks ning hea omadustega ravimiks. Kuigi selline kaubandus ja küttimine on ebaseaduslik asub Bangkokis tuntud turg Chatuchak kus ohustatud liikidega äritsetakse.
Kirjaoskuse tase on Tais 93,5% mis on väga kõrge Aasia kohta. Haridus on kohustuslik kuni 15 aasta vanuseni ja riik pakub tasuta haridust kuni 17 aasta vanuseni. Tail on Indoneesia järel suuruselt teine majandus Kagu-Aasias. Tai on rikkuselt neljandal kohal Kagu-Aasias peale Singapuri, Bruneid ja Malaisiat. Peamine eksport hõlmab autosid, arvuti komponente, elektriseadmeid, riisi, tekstiili ja jalatseid, kalatooteid, kautšuki ja ehteid.
Turism moodustab umbes 6% majandusest ja turismiorganisatsioonide arvates on Tai Kagu-Aasias kõige rohkem külastatav riik. Prostitutsioon ning seksturism moodustavad de factona väga olulise majanduse osa. Kultuuriline keskkond koos vaesusega ja vähene raha omamine on põhjustanud prostitutsiooni ja seksiturismi mis on kaasa aidanud eelkõige Tai paremale õitsengule. Üks avaldatud hinnang andis seksturismi panusele 6,4 miljardit USA dollarit aastas ehk siis umbes 4% kogu Tai majandusest. Arvatakse, et vähemalt 10% turistide dollaritest kulutatakse sekskaubandusele. Prostitutsioon Tais on tänapäeval ja selle eelkäivates riikides olnud sajandeid tavaline asi. Vanas Ayutthaya Kuningriigis (1351-1767) oli prostitutsioon seaduslik ja maksustatud ning riigis olid lubatud ametlikud bordellid. Alates 1960. aastast on prostitutsioon Tais ebaseaduslik kuid sellest seadusest ei tee keegi välja, isegi mitte ametivõimud. Ega vist ei ole mõtet ka nii vanu ja pikaajalisi traditsioone põlu alla panna.
Peaaegu 47% töötajatest töötab Tais põllumajanduses ning mitteametlikud töötajad kogu riigis moodustavad tööjõuturust 63%. Rohkem kui pooled Tai majapidamised ja ärid kogevad korruptsiooni igapäevaeluna ehk siis riik on piisavalt korrumpeerunud!
Vietnam
Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Pealinn on Hanoi – 7,6 miljonit elanikku. Piirneb Hiina , Laose ja Kambodžaga. Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad põhjas Hong Ha piirkonnas ja lõunas Mekongi jõe ääres. Vietnami territoorium on umbes sama suur kui Saksamaa ja põhjast lõunasse on vahemaa ca 1´700 km ning kitsaim punkt Vietnami keskosas on vaid 50 km laiune. Vietnami riigi kontuure on kirjeldatud kui bambuslatti mille mõlemas otsas on riisikauss.
Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast Vietnami sõda (1962–1975) ühendas kommunistlik Põhja-Vietnam riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986 aastast on valitsus järginud liberaalset “doi moi” (uuendamise) nimetuse all tuntud majanduspoliitikat.
Kliima erineb väga oluliselt Põhja ja Lõuna-Vietnami vahel. Põhjas on mõõdukas troopiline kliima, novembrist aprillini on külm ja maist oktoobrini kuum periood. Lõunas on troopiline kuum kliima aastaringselt ja väheke jahedam on novembrist jaanuarini ning kuum veebruarist maini ja vihmaperiood maist oktoobrini.
Vietnami sõja ajal kasutas USA mürke (dioksiin) mis on kahjustanud Vietnami loodust tõsiselt ja mürgid ei ole veel haihtunud loodusest. USA õhujõud pritsisid mürke umbes 40 miljonit liitrit üle kogu maa ja mürgid ei näita veel kadumismärke sest nad lagunevad väga aeglaselt. Dioksiinide kasutamise tagajärgede tõttu kannatavad mitte ainult need kes olid otseses kokkupuutes mürgiga vaid samuti muu elanikkond kes põevad saastatusest tekkinud haigusi (nahakahjustused, kloorakne, vähk jne). Mürk leidis samuti tee toiduahelasse mis tekitas inimestel geneetilisi kahjustusi ning mistõttu kasvasid immuunsus puudulikkusega seotud haigused, surmad ja nurisünnituste arvud. Lisaks keskkonna tekitatud kahjule on suur hulk maapiirkondades ikka leidmata lõhkemata maamiine. Igal aastal lendavad õhku põllumehed ja vanametalli otsijad kes satuvad miinidele juhuslikult, viimased küll otsingute tagajärjel.
Vietnami elanikkond on noor, umbes 32% rahvastikust on kuni 14 aastased ja ainult 5,6% on üle 65 aasta vanused. Enamik rahvastikust elab tihedalt asustatud Punase ja Mekongi jõe delta piirkondades kus põllumajandus on domineeriv. Põllumajandus moodustab 34% osakaalu kogu majandusest.
Ametlik keel on vietnami keel mida räägib 88% elanikkonnast. Lõuna-Vietnamis on levinud ka prantsuse keel just vanemate inimeste hulgas sest Vietnam oli nende vanemate eluajal prantsuse koloonia. Tänapäeva noored räägivad samuti vene, saksa ja inglise keelt sest paljud on käinud õppimas ülikoolis Nõukogude Liidus ja Saksa Demokraatlikus Vabariigis (DDR). Vietnamis kindlat domineerivat usundit ei olegi. On palju erinevaid usulahke mida usutakse (45% elanikkonnast) kuid suurim nendest on budism (20%) ning ligi 30% elanikkonnast on ateistid.
Vietnam on üheparteiline riik kus kommunistlik partei on rahva ainuesindaja ning omab sellega monopoolset seisundit. Inimõiguste olukord on väga problemaatiline ja ajakirjandus on tsenseeritud ning kodanikuühiskonna tegevusi jälgitakse tähelepanelikult. Vietnami juhib peamiselt kolm inimest kelleks on peasekretär, peaminister ja president. Kõik kolm on partei ametnikud ja tavaliselt teevad oma otsused ühehäälselt. Vietnami põhiseaduses on seadustatud ametlikult kõiki kodanike põhiõigusi nagu sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kogunemis ja usuvabaduse kuid tänu riiklikule tsensuurile ning kontrollile kommunistliku partei poolt on need õigused kodanikele siiski suuremas osas piiratud või siis keelatud Ajakirjandusvabaduse indeksi mõistes asub Vitenam maailmas 175 kohal 180 riigi hulgas. Mitmed teisitimõtlejad ja kriitikud on vahistatud ning viibivad vangikongis. Surmanuhtlust ei ole Vietnamis kaotatud ja seda kohaldatakse peale raskete kuritegude samuti nende isikute suhtes kes on süüdi mõistetud korruptsioonis või uimastikaubandusega tegelemisel.
Vietnam on üks neid sotsialistlike riike, kes on läinud tsentraalsest plaanimajandusest üle sotsialistlikule turumajandusele. See protsess on käivitanud Vietnamis kiire majanduskasvu muutes riigi rahvusvaheliste ettevõtete jaoks atraktiivseks investeeringute kohaks kuid siiski umbes 6% elanikkonnast teenib vähem kui 1 dollari päevas mis hõlmab ligi 6 miljonit elanikku. Prantsuse kolonialistide poolt Vietnamis 1857 aastal alustatud kohvi kasvatamine on viimase 25 aasta jooksul arenenud kiiresti. Alates 1980 aastast on kohvikasvatus suurenenud 22´000 hektarilt kuni 500´000 hektarini tänapäeval mis annab Vietnamile Brasiilia järel teise koha maailmas kohvi tootmise pingereas.
Alates aastast 1999 on hakanud Vietnamis arenema turism. Lisaks välismaistele õppijatele tulevad siia seljakotireisijad, paketitreisijad ja sukeldujad peamiselt küll teistest Aasia riikidest. Sellele kõigele aitab kaasa ebastabiilne olukord teistes tuntud turismimaades nagu Filipiinidel ja Indoneesias jätkuva vägivalla ning terrorirünnakute tõttu samas kui Vietnam on ohutu ja madala kuriteo protsendiga riik. Kasvanud on kruiisilaevade reisid Vietnami sadamatesse või kuurortlinnadesse nagu Ho Chi Minh City, Nha Trang, Da Nang ja Hue. Viimastel aastatel on mitmetesse kaluriküladesse ehitatud rahvusvahelisi hotelle ja kuurorte ning avatud turistidele uued restoranid ja arendatud turismi ergutamiseks infrastruktuuri.
Laos
Laos on ainus merepiirita riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. Laose pealinn on Vientiane ca 0,8 miljonit elanikku. Laos piirneb Kambodža, Vietnami, Tai, Myanmari ja Hiinaga. Laos oli kuni 1949. aastani Prantsusmaa protektoraat. Praegune Laos asub enamvähem oma ajaloolistel ja kultuurilistel piiridel milleks oli Lan Xang Hom Khao (tõlkes miljon elevanti) kuningriik ning mis oli nelja sajandi jooksul üks suurimaid Kagu-Aasia kuningriike aastatel 1354-1707. Paksu metsaga kaetud maastik koosneb enamasti kõrgetest mägedest kus on mõned tasandikud ja platood. Riik on üks neljast moonikasvatuspiirkonnast, mis on tuntud kui ” kuldne kolmnurk “.
Laos on üheparteiline sotsialistlik vabariik. See toetab marksismi-leninismi ja seda juhib Laose rahva revolutsiooniline partei kus partei juhtkonnas domineerivad sõjaväelased. Laose Rahva Demokraatlik Vabariik on üks väheseid allesjäänud sotsialistlikke riike maailmas kes on avatud kommunismi ideedele. Ainus juriidiline erakond on Laose Rahva Revolutsiooniline Partei. Laos on Aasias kõige noorema elanikega maa kus elanike keskmine vanus on 21,6 aastat.
Inimõiguste rikkumised on Laos märkimisväärseks mureks. Lao sõjaväe ja julgeolekujõudude kätte on kadunud palju kodanikuühiskonna kaitsjaid, inimõiguste kaitsjaid, poliitilised ja usulised dissidendid ning Hmongi vähemusrahvuse pagulased. Põhiseadusest selgub, et Laos on paljurahvuseline riik ja on loonud võrdsuse etniliste rühmade vahel. Põhiseadus sisaldab ka sätteid soolisest võrdõiguslikkusest, usu, sõna ja ajakirjandusvabadusest kuid Laose valitsus rikub tihti oma põhiseadust ja õigusriiki kuna kohtuvõimu ja kohtunikke nimetab ametisse kommunistlik partei ning sellepärast sõltumatut kohtunikku ei olegi olemas. Laose valitsus kontrollib kõiki meediakanaleid, et vältida kriitikat tema tegevuse kohta. Laose kodanikud kes kritiseerivad valitsust on teadmata kadunud või kasutatud meelevaldset vahistamist ning piinamist.
Laose majandus sõltub suuresti investeeringutest ja kaubandustest oma naabritega (Tai, Vietnam ja eriti Hiina). 80% tööhõivest tegeleb põllumajandusega kuigi ainult 4% riigi territooriumist on haritav maa. Paljudes maapiirkondades on elektrienergia juba vähemalt osaliselt saadaval. Laose majandusarengut on takistanud ajude äravool, kus emigreerunud on ligi 37% haritlastest. Riigi kõige laiemalt tunnustatud toode on Beerlao mida eksporditakse paljudesse maailma arenenud riikidesse nagu USA, Suurbritannia, Saksamaa, Jaapan, Lõuna-Korea ja naabrid Kambodža ning Vietnam.
Turism on riigi kõige kiiremini kasvav tööstusharu. Ametlik turismlause on “Just Beautiful”. Turistide peamised atraktsioonid on Luang Prabangi budistlik kultuur ja kolooniaarhitektuur, toidu kultuur ja iidsed templid pealinnas. Linnad Luang Prabang ja Wat Phu on mõlemad UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud. Veel on Laos tuntud siidist ja kohalikust käsitöötootedest asjadega mida müüakse Luang Prabangi ööturgudel ja teistes kohtades.
Täiskasvanute kirjaoskuse tase on 73%. Meeste kirjaoskuse tase ületab naiste kirjaoskuse taset tunduvalt. Prantsuse keelt kasutatakse tihti valitsusasutustes ja kaubanduses ning prantsuse keel on kohustuslik kõikide õpilaste jaoks. Riigi tuleviku märgiks on kakskeelne Lao, lao ja prantsusekeelne, kus prantsuse keel on ülekaalus.
Budismil on Laose kultuuris domineeriv mõju. See kajastub kogu riigis alates keelest, templites, kunstis, kirjanduses, etenduskunstis jne. Näiteks laose muusikale domineerib tema rahvuslik pill „khaen“ mis on eelajaloolist päritolu bambusest torutüüpi pill. Kleepuv riis on iseloomulikult peamine toit, millel on Laose inimestele kultuuriline ja religioosne tähendus. Kleepuvat riisi eelistatakse üldiselt jasmiini riisile ja nende kasvatamine ning tootmine on arvatavasti pärit Laosest. Sinh on traditsiooniline rõivas, mida Lao naised kannavad igapäevaelus. See on käsitsi kootud siidist seelik mida saab kanda erineval viisil. Eelkõige võib see näidata millisest Lao piirkonnast on kasutaja on pärit.
Tõsine keskkonnaprobleem Laoses on lõhkemata pommid ja miinid mis tulevad välja Vietnami sõja aegsest ajast. Laos on maailmas lõhkemata pommide arvu poolest suurim riik. Umbes 2 miljonit tonni pomme viskasid USA õhujõud õhurünnakutes üle Laose ajavahemikus 1964-1973 ning umbes 50% pommitavast territooriumist on ikka veel pommidega kaetud. Põllumajandusega tegeleva ja turismi arendava riigi jaoks on see suur probleem sest inimesed saavad vigastada ja kaotavad elu lõhkemata pommide ja miinide otsas. Igal aastal saab surma ca 50 inimest selle tagajärjel.
Myanmar
Myanmar ehk vana Burma (eesti keeles on olnud kasutusel nimi Birma) riigi ametlik eestikeelne nimi on Myanmari Liidu Vabariik) on maa ja riik Kagu-Aasias. Kuni aastani 2010 oli riigi ametlik nimi Myanmari Liit. Ta piirneb Bangladeshi, India, Hiina Rahvavabariigi, Laose, Tai ning India ookeaniga (Andamani mere, Bengali ja Mottama lahega). Myanmari pealinn on Naypyidaw. See asub Mandalay piirkonnas sisemaal. Pealinn toodi Yangonist üle 2005 aastal. Samal aastal hinnati elanike arvu 97 400 inimesele pealinnas. 2014. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv juba 1,6 miljonit. Sellega on Naypyidaw Myanmari suuruselt teine linn.
Riigi nime Euroopa keeltes palus muuta riigi praegune juhtkond kes 1989 kuulutas riigi birmakeelseks nimeks Pyi-daung-zu Myan-ma Naing-ngan-daw ja ingliskeelseks nimeks Union of Myanmar. ÜRO on nimemuutust tunnustanud. Mõned riigid, sealhulgas USA ja Suurbritannia kasutavad riigi endist nime (inglise keeles Burma) sest nad ei tunnusta sõjaväelist diktatuuri millelt uus nimi pärineb. Ka riigi demokraatlik opositsioon kasutab endist nime. Eestikeelne põhinimi oli vahepeal “Myanmar”, alates 2006. aasta suvest jälle “Birma” ning alates 2015 aasta aprillist uuesti Myanmar.
Myanmar on mussoonkliimaga subtroopiline ja troopiline põhiliselt mägine maa. Mäeahelikke lahutavad Irrawaddy, Salweeni ja Sittaungi jõgede orud. Irrawaddy ja Salweeni jõed saavad alguse Hiina Rahvavabariigi territooriumil asuvalt Tiibeti kiltmaalt. Tähtsaim jõgi ongi Irrawaddy jõgi mille äärsetel viljakatel madalikel elab enamik riigi elanikest. Myanmari põhjapiiri ääres asuvad kõrged mäeahelikud kus kõrgemad mäed ulatuvad kuni 5´881 meetrini. Kliima on suuremas osas riigist väga sademeterikas kusjuures sajab peaaegu ainult suvel. Myanmaris on kolm aastaaega! Vihmaaeg mai lõpust oktoobri keskpaigani, jahe aastaaeg novembri lõpust märtsi lõpuni ja kuum aastaaeg aprillist novembrini. Peaaegu pool Myanmari territooriumist on kaetud metsaga. Kõige sademeterikkamatel aladel on tavalised laialehised igihaljad vihmametsad. Väiksema sademetehulgaga piirkondades langetavad puud kuival aastaajal lehed.
Myanmari elanikest on 70 % birmalased ja samapalju kõneleb samuti birma keelt. Naaberriigis Tais elab 600 000 registreeritud Myanmari päritolu võõrtöölist kuid miljonid töötavad mitteametlikult, moodustades Tais töötavatest võõrtöölistest 80%. Keskmine eluiga on 57 aastat ja imikute suremus on iga 1´000 sünni kohta 77 ning kirjaoskajaid inimesi on 85% elanikkonnast.
Myanmar on üks maailma vaesemaid maid mis kannatab stagnatsiooni, halva juhtimise ja isolatsiooni tõttu kuid 150 aastat tagasi briti asumaana oli ta üks rikkamaid riike Kagu-Aasias. 75% töötajatest on tegev põllumajanduses. Myanmaris on rikkalikult nefriiti, safiiri ja teisi kalliskive, naftat, maagaasi ja muid väärtuslikke mineraale. 90% maailma rubiinidest pärineb Myanmarist mille punased kivid on hinnatud nende puhtuse ja värvitooni tõttu. Paljud USA ja Euroopa juveelifirmad sealhulgas Bulgari, Tiffany ja Cartier keelduvad nende kalliskivide ostmisest sest kaevandustes kasutatakse orjatööd ning peaaegu kogu kasum läheb valitsevale sõjaväele. Myanmar on ka veel üks maailma kõige korrumpeerunud riike ja ta asub 183 riigi hulgas eelviimasel kohal.
Myanmari idaosas Laose ja Tai piiri ääres on Myanmari pool „Kuldsest Kolmnurgast“. Seal kasvatatakse unimagunat ja toodetakse sellest heroiini. Uimastitootmise taaskasvamise tõttu Afganistanis on Myanmar heroiini tootmise esimese koha maailmas vahetanud teise koha vastu kuid moodustab kogu maailma toodangust ikkagi 25% ja on ebaseaduslike uimastite sealhulgas amfetamiinide peamine tootja.
Myanmar on kaheteistkümnendal kohal maailmas oma sõjaväe suuruse poolest. Sõjavägi on Myanmaris väga mõjukas kus kõik valitsuskabineti ja ministeeriumi juhtivad ametikohad on sõjaväe valduses. Myanmari sõjaväe kulud on suured ja arvatakse, et lisaraha tuleb heroiini kaubanduse toetamisest. Myanmar impordib suurema osa oma relvadest Venemaalt, Ukrainast, Hiinast ja Indiast. Märkimisväärne on veel, et lapssõdurid mängisid olulist rolli Myanmari armees kuni aastani 2012. Pered müüsid lapsi Myanmari sõjaväele ajateenijateks riisikoti, kanistri bensiini või 40 dollari eest.
Kambodža
Kambodža on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. Kambodža piirneb läänes Taiga, põhjas Laose ja lõunas Tai lahega. Kambodža pealinn on Phnom Penh ning suurim linn ka riigis oma 1,5 miljoni elanikuga. Legendi järgi olevat 1372. aastal Penhi nimeline vana naine leidnud Mekongi jõe kaldalt viis Buddha kuju. Austuse märgiks ehitas ta lähedalasuva mäe otsa nende jaoks pühamu ja sinnasamma tekkinud linn sai selle järgi nimeks Phnom Penh (Penhi mägi). Phnom Penh on riigi majanduslik, tööstuslik, kultuuriline ja ajalooline keskus. Koos Siem Reap´iga on ta ka riigi peamisi turismi sihtpunkte.
Kambodža põhjaosas paikneb troopilise metsaga kaetud mäestik, kirdes troopilise metsaga kaetud ning rikkaliku loomastiku ja taimestikuga platoo, keskosas on madal keskplatoo kus kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja ube, ning lõunaosas on liivarannad ja tegeldakse kalapüügiga. Kambodžas valitseb lähisekvatoriaalne mussoonkliima. Aastaajad võib jagada kaheks, suvi (mai–september) ja talv (november–märts). Suvel toob lõunast Tai lahelt ja India ookeanist puhuv tuul kaasa rohkelt sademeid. Talvel sajab vähe ja tuul puhub põhjast. Temperatuur jääb aasta läbi 21–35 °C vahele. Sademete rohkeimad kuud on september ja oktoober ning vaeseimad jaanuar ja veebruar. Kambodža külastamiseks on parimad kuud novembrist jaanuarini kui õhuniiskus ja temperatuur on madalamad.
Kambodža suurim jõgi on Mekong ja jõgi on laevatatav kogu riigis. Kambodža suurim järv on Tonle Sab mis on ka suurim mageveejärv Kagu-Aasias. See on Mekongiga ühenduses Tonle jõe kaudu mis ühineb Mekongiga Phnom Penhis. Järve keskmine veetase võib langeda 0,5–1,5 meetrini ja pindala 2´500–2´700 ruutkilomeetrini. Kui mussoonvihmad tõstavad Mekongi jõe taset hakkab Tonle jõgi septembris-oktoobris tagurpidi voolama. Tonle Sab´i järve veetase tõuseb 9–15 meetrini ja pindala suureneb 6-10 korda. See väldib ka üleujutusi Phnom Penhi linna ümbruses sest jõgi voolab vastupidi. Kui Mekongi jõe tase alaneb hakkab jõgi taas põhjast lõunasse voolama. Kambodžas on esindatud sellised loomad nagu punahundid, elevandid, karud, pantrid, ja tiigrid, samuti on neil arvukalt mürkmadusid.
Kambodža kogu rahvastikust 85–90% moodustavad khmeerid. Khmeerid on Kambodža alasid asustanud alates 2 sajandist. 9 sajandil tekkis Khmeeri Impeerium mille õitseng kestis 15. sajandini ja oli Kagu-Aasia võimsamaid impeeriume toonasel ajal. Esialgu oli riigi pealinnaks Angkor. Pärast tailaste rüüsteretke 1432. aastal viidi see üle Phnom Penhi. Angkor jäeti peagi lõplikult maha ja kasvas džunglisse. Ebaedukad sõjad viisid riigi majanduse alla ja põhjustasid territoriaalseid kaotusi, kuid riik ise jäi püsima kuni 19. sajandi keskpaigani.
Valitsus on konstitutsiooniline monarhia. Peaminister on valitsusjuht kuid kuningas on riigipea. Peaminister nimetatakse ametisse kuninga nõuandel ja rahvusassamblee nõusolekul. Ametlikult on mitmeparteiline demokraatia, kuid tegelikult on riik endiselt ühe osapoolega juhitud riik, kus domineerivad Kambodža Rahvapartei ja sellest parteist määratud peaminister.
Kambodža korruptsiooni tase ületab enamikke maailma riike. Korruptsioon mõjutab kohtusüsteemi, politseid ja teisi riigiasutusi. Valitsusametnike eelistused ja karistamatus on tavaline. Näiteid valdkondadest kus Kambodžas igapäevaselt korruptsiooniga kokku puututakse on meditsiiniteenuste saamine, liiklusrikkumiste kinni mätsimine ja õiglaste kohtuotsuste tegemine. Ettevõtted tegelevad laiaulatusliku bürokraatiaga kui soovivad saada litsentse ja lubasid eriti ehituslubadega seotud toimingud kus altkäemaksu nõudmine ja pakkumine on selles protsessis tavapärane.
Kambodža on üks vaesemaid riike maailmas millise olukorra on tekitanud hiljutised kodusõjad. Majandusabi tuli ainult idabloki riikidest ja kuivas täielikult kokku pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Negatiivne mõju majandusele on keskkonnakatastroofid nagu üleujutused ja põuad. Välisinvesteeringud lähevad peamiselt teenindussektorisse kus liikumapanev jõud on turism. Avatakse uusi hotelle, restorane Phnom Penh´is, Sihanoukville´is ja Siem Reap´is. Eriti huvitab turiste iidne khmeeri kultuur koos Angkor Wat’iga mida külastab aastas ligi 1-2 miljonit turisti.
Epiloog
Ennem kui selle jutu kõik kokku võtan, tahtsin Teile veel rahavääringuid tutvustada, et palju siis euro eest kohalikke saab ja mis on nende rahade nimetused. Antud juhul on tegemist märts 2018 ametlike kurssidega. Muidugi saab seda raha vahetada väheke siia ja sinnapoole kursiga ning kõige parema kursi saad siis kui vahetad dollareid. Nagu näete on numbrid suured ja rehkendada peab oskama, et mitte lasta endal nahka üle kõrvade tõmmata. Viimast juhtub seal muidugi harva sest suurem osa inimesi on ausad.
- Qatar 100 € = 441 riyal´i
- Tai 100 € = 3´833 baht´i
- Vietnam 100 € = 2´757´635 dong´i
- Laos 100 € = 1´005´596 kip´i
- Myanmar 100 € = 161´163 kyat´i
- Kambodža 100 € = 486´154 riel´i
Sellega ongi kõik maad enamvähem jutustatud koos oma põnevuste ja vigadega. Kõikjal puutusime kokku ülima sõbralikkuse, lahkuse, abivalmiduse ja teenindusega. Konkreetselt Sinuga tegeletakse niikaua kui Sa rahule jääd! Keskmiselt on seal võimalik ära elada miinimum eesti palga eest kui lepid tagasihoidlikuma ulualusega ning saad lisaks tunda rõõmu soojast kliimast, heast toidust, sõbralikest ja abivalmis inimestest ning soojast mereveest. Kogu selle vaesuse, mustuse ja räpasuse keskel on inimesed ikka rõõmsad ja õnnelikud! Tunnevad alati Sinu tegemiste üle rõõmu, ise elades päev korraga ainult! Neil kõigil on omad unistused ja soovid, kuid suuremal osal nad unistusteks ja soovideks jäävadki!
Aitäh Teile kes Te viitsisite mind kuulata, lugeda ja kaasa elada! Aitäh reisikaaslastele Annelile ja Edvinile! Järgmise reisi mõtted ootavad juba internetis tuhnimist!