Niagara juga on maailmas üks ligitõmbavamaid objekte ja väga paljud sooviksid seal kindlasti elus korra ära käia. Olgu ta siis pärit Ameerikast, Euroopast, Aasiast või Austraaliast. Kanada poolepeal on väga tugev melukeskus oma kasiinode, atraktsioonide ja restoranidega. Samas korraldatakse joal ilutulestikke, valgusshow´sid, muusikalisi etteasteid ja muud rahvast lõbustavaid üritusi. Meie olime seal ööpäeva ja nägime nii öist kui päevast juga. Samas sai meile ka osaks ilutulestik mida suvel tehakse ainult paar korda kuus nagu ma lugesin sealselt kodulehelt. Ehk, meil vedas ses suhtes täiega!
Niagara juga (Niagara Falls) asub Põhja-Ameerikas Niagara jõel (õigemini on seal mitmed joad). Niagara juga on üks maailma veerohkemaid ja tuntuimaid jugasid kuigi asub ise alles 4. kohal maailmas just jugade ilu arvestades. Teadmiseks, et 1 kohal on Aafrikas olev „Victoria“ juga ja 2 kohal „Iguazu“ joad Brasiilia ja Argentiina piiril kus mul õnnestus käia samuti 6 aastat tagasi. 3 koht ei kuulu mitte Jägala joale nagu me tahaks, vaid joale mis asub Venezuelas ning nimeks on „Angel“. Angeli juga on 3 koha saanud ilmselt sellepärast, et ta kukub pea 1 km kõrguselt ehk siis 20 korda kõrgem kui Niagara juga.
Niagara jõgi on piirijõgi kus osa joast asub Kanada ja osa USA poolel. Niagara jugade kompleksi (kui nii võib nimetada) alla mahub kolm juga, mida eraldavad saared. Suurem neist on Kanada poolne Hobuseraua juga (Horseshoe Falls) mida nimetatakse lisaks veel Kanada joaks. Iga riik tahab ju midagi enda nimelist omada ja uhkustada siis sellega. Kitsesaar (Goat Island) eraldab teda USA poolsest Ameerika joast. Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa (Bridal Veil Falls).
Kõik kolm juga on enam-vähem võrdse kõrgusega (53–57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 vett sekundis. Kõige suurem on kaarekujuline Hobuseraua juga (laius 700 m), mille kaudu langeb umbes 90% jõe veest; suurem osa ülejäänud veest langeb Ameerika joa (laius 300 m) kaudu. Tänu suurele vooluhulgale ei ole Hobuseraua joa all kive ning rusu ja juga langeb otse vette. Ameerika ning Pruudiloori joa vool ei ole piisavalt tugev varisenud kivide eemale lükkamiseks ning nii on mõlema joa alla kuhjunud kivid ja rusu. Vabalt langeb vesi seal umbes pool joa kogu kõrgusest.
Niagara juga on kasutatud väga paljudes filmides, üks esimesi oli koos Marilyn Monroe’ga 1953 aastal. Samuti on kasutatud juga filmides „Superman“ ja viimasena maailmalõpu stseenides „Kariibi mere piraadid“. Kui külastada juga talvel siis veekardin ei ole nii võimas kui suvel sest kohalik hüdroelektrijaam mille nimeks on „Robert Moses“ võtab suure hulga vett oma tarbeks kuid suvel kui on turismi hooaeg on leppinud USA ja Kanada kokku, et elektrijaam kasutab ainult siis 50% oma vee tarbimise mahust. Nii, et kindlasti kasutage joa vaatamiseks aega maist oktoobrini. Räägin lisaks juurde väheke nendest hulludest kes on Niagara joaga läbi aegade proovinud jõudu katsuda. Sealt on alla sõidetud tünnide, vooderdatud prügikastide, paatide, päästevestide ja ilma abivahenditeta samuti. Mainin veel ära, et suurimaks mõõdetud vee kiiruseks joast alla langedes on 109 km/h!
Esimene dokumenteeritud juhtum pärineb aastast 1829. Peaaegu iga teine katse lõppes toona surmaga. Esimene edukas sõit õnnestus oktoobris 1901 puust tünnis 63-aastasel õpetajal Annie Tayloril. Alla sõitmise või viskumise katsed on mõlemas riigis kuritegu ja neid kes on üritanud ilma loata seda teha on alates 1980. aastast karistatud suure trahvi või vanglakaristustega. Ameerika juga mis on väiksema vooluga ja langeb kividele, ei teatagi kas mõni kes sealt alla on sõitnud või viskunud, ellu jäänud ongi. Hobuseraua juga on ses suhtes erand ja juhuseid ikka leidub. Juulis 1960 läks joast kaugemal ümber mootorpaat ning seitsme aastane Roger Woodward sööstis juba mõned minutid hiljem joast alla. Ta kandis päästevesti ja pääses väikese põrutusega. Tema 17 aastase õe Deanne tõmbasid kaks möödujat või turisti ühe saare juures ennem joa kukkumist välja. James Honeycutt ja veel üks nende pere sõber kes olid õe ja venna paadimatkale kaasa võtnud ei elanud kukkumist üle ja nende surnukehad leiti alles nelja päeva pärast.
Septembris 1989 said Niagara põliselanikud Peter DeBernardi (vanus 42) ja Jeffery James Petkovich (vanus 25) esimeseks “meeskonnaks” kes elasid selle kukkumise üle kahe inimese tünnis. Paar sai alla kukkumisel ainult kergemaid vigastusi. Juunis 1990 aerutas Tennessee veesuusataja Jesse Sharp joast alla suletud kattega kanuus. Ta ei kandnud kiivrit ega päästevesti, et oleks originaalne ning nähtaks Tema nägu kukkumisel kui filmitakse ja pildistatakse. Päästevesti mittekandmise põhjuseks pidas Ta õigeks oma arvamust, et see takistab Tal peale kukkumist kanuust põgeneda. Tema paat tuli vetevoogudest välja, kuid tema keha ei leitud kunagi. Oktoobris 1995 sõitis Robert Douglas suurel kiirusel oma Jet Ski´ga kosest alla kus tal oli seljas viitsütikuga rakettlangevari, et alla kukkudes see avada. Kahjuks seda ei õnnestunud avada ja Ta kukkus surnuks.
Räägin väikese vahepalana nendele hulludele kes viskuvad jõe voogudesse, et tõmmata enesele tähelepanu hoopis teistsugusest mehest kes andis maailmale väga palju. Seda meest peaks teadma igaüks kui kasutab sõna elekter. Selle mehe nimi on Nikola Tesla kes ei proovinud kuulsaks saada kosest alla viskudes vaid oli leiutaja, füüsik ja elektriinsener. Tema elutööks oli elektrienergia kasutamine tehnoloogia valdkonnas, näiteks tänapäeval kasutame Tema kahefaasilist vahelduvvoolu edastamist ja Tema leiutatud induktsioon mootorit. Ta kasutas samas ka ära voolava vee energiat turbiinide täiustamisel elektrijaamades (ketasrootorpumba leiutamisega) ning samas on Tema leiutiseks raadio mida me tänapäeval igapäevaselt kuulame. Tema nimel on maailmas registreeritud 278 patenti ja praegu kannab Tema nime samuti elektriautode tootja USA´s Tesla Inc. Kõik teavad ju Tesla elektriautosid!
Michigani osariigis elav Kirk Jones on esimene inimene teadaolevalt kes elas kukkumise üle ilma igasuguste abivahenditeta. See juhtus oktoobris 2003 kus ta jäi ellu, saades vigastuseks paar katkist ribi, verevalumid ja marrastused. Ta viidi Niagara haigla psühhiaatriaosakonda kus ta väitis, et plaanis oma enesetappu. Sugulased ei olnud selle väitega nõus, öeldes, et Jonesi eesmärk oli saada kuulsaks ning leida selle abil tööd. Jonesi hilisemad avaldused viitavad sellele, et ta oli nõus mõlema variandiga. Päris hea iseoomustus CV´sse, et hüppasin joast alla ja jäin ellu! Mais 2012 sai tundmatu mees oma 40´dates eluaastates neljandaks inimeseks, kes pääses ilma igasuguse varustuseta kindlast surmast. Teo pealtnägijate arvamused annavad seletuse, et ta hüppas tahtlikult Niagara jõkke pärast üle piirde ronimist.
Juunis 2012 oli 33 aastane ameerika akrobaat ja köiel kõndija Nik Wallenda esimene inimene, kes ületas Hobuseraua joa Ameerika poolt Kanada poolele pingule tõmmatud trossi mööda. Ta läbis trossi mööda 330 meetrise tee umbes 25 minutiga. Wallenda tegevusest tehti otseülekanne USA telekanalis ABC, kel on soovi võib seda Googeldada ja vaadata. Ja viimaseks! Vahetult ennem seda kui meie 12. juulil seda kaunidust külastasime ehk siis 8. juulil 2019 umbes kell 4 varahommikul reageerisid päästeametnikud teatele, et keegi soovib joast alla hüpata. Kui päästeamet kohale jõudis ronis mees kähku kalda peale ja hüppas jõkke ning kadus pimedusse koos voogudega. Peale seda asusid päästeametnikud läbi otsima Niagara jõe alumist poolt kus väheke hiljem leiti mees kalda ääres vees istumas. Selline lugu siis neli päeva ennem meie joa külastamist. Loodan, et kirjutasin piisavalt nendest hulludest, kuulsuste otsijatest ja enesetapjatest ning muidu õnnetusse sattujatest. Neid on muidugi palju rohkem ning suuremas osas on nad kõik oma surma leidnud nendes voogudes. Täheldasin siia vaid sellised eredamad kujud ja juhtumid.
Ja sellega ongi läbi meie Niagara külastus ja sisuliselt samuti kogu Kanada. Otsakorrale hakkab saama 1´300 km Kanada teid ja linnu ning jääb veel eelnevast kilometraažist ca 400 km sõita ja jõuame tagasi USA´sse linna nimega Detroit. Etteöeldes niipalju, et Detroit on tuntud kõrilõikajate linn ning suundume justkui ellujäämise kursustele! Põnev! Sealt tuleb samuti minu järgmine reisiosa blogisse.