Philadelphia mida tuntakse ka kõnekeeles kui „Philly“ asub Pennsylvania osariigis Delaware’i jõe ääres. See on Pennsylvania osariigi rahvaarvult suurim ja USA kuues linn suuruselt. Maailmas kuulub see linn esimese 50 hulka. Linn oli New Yorgi järel üks põhilisemaid kirdeosariikide kõrgseltskondlikke kultuurikeskusi. 2018. aastal elas Philadelphias 1 584 138 inimest ning metro alal 6,1 miljonit elanikku. 2017. aastal hindas loendusbüroo, et linna rahvastikus oli 41% mustanahalisi, 35% valgeid, 14% hispaanlasi või latinosid, 7% aasialasi ja 0,5% põliselanikke. Philadelphia on mustade arvult suuruselt kolmas linn pärast New Yorki ja Chicagot. Ligikaudu 32% olid linna elanikkonnast 2015. aastal töötud mis on kõrgeim protsent Detroiti järel. Philadelphia on SKP tootluse järgi USA linnadest nelja suurima hulgas ja maailmas lausa üheksas SKP tootluse järgi mis on 312 miljardit USA dollarit. Ainult New Yorgis (1133 miljardit dollarit), Los Angeleses (693 miljardit dollarit) ja Chicagos (460 miljardit dollarit) oli suurem SKP. Väiksem SKP oli näiteks Washingtonis, Bostonis ja Miamis.
Inglise kveeker William Penn rajas linna 1682. aastal Pennsylvania koloonia pealinnaks. Penn nimetas linna Philadelphiaks mis tähendab kreeka keeles “vennalik armastus” ja tuletatud Vana-Kreeka terminitest. Penn oli kogenud usulist tagakiusamist ja tahtis, et tema koloonia on koht kus igaüks võib kummardada ja uskuda seda keda soovib. See sallivus mis oli palju suurem kui enamikul teistel kolooniatel viis paremate suheteni kohalike põliselanikega ja soodustas Philadelphia kiiret kasvu Ameerika tähtsaimaks linnaks. Philadelphia tähtsus ja keskne asukoht kolooniates tegid sellest Ameerika revolutsionääride keskuse. 1750. aastaks oli Philadelphia ületanud mõjukuse Bostonist ning sai Suurbritannia suurimaks linnaks ja sadamaks Londoni järel. Ameerika revolutsioonis oli oluline roll Ameerika Ühendriikide asutajate kohtumispaigana kes allkirjastasid iseseisvuse deklaratsiooni 1776. aastal ja põhiseaduse 1787. aasta Philadelphia konventsioonil. Philadelphia oli suurim linn kuni vallutati New York 1790. aastal. Linn oli revolutsiooni ajal üks riigi pealinnadest (1790-1800) kus toimis USA ajutise pealinnana kuni Washington DC ehitati. 19. sajandil sai Philadelphiast suur tööstuskeskus ja raudtee sõlmpunkt. Linn kasvas jõudsalt Euroopa sisserändajate mõjul kellest enamik olid pärit Iirimaalt, Itaaliast ja Saksamaalt.
Philadelphia jääb niiske subtroopilise kliima tsooni kus linna merepoolses osas on parasvöötmeline merekliima ja põhjas kontinentaalne kliima. Suved on tavaliselt kuumad ja sombused, sügis ja kevad on kerged ning talv on mõõdukalt külm. Linna tugevaim lumetorm oli 1996. aasta jaanuaris kus korraga sadas maha 78 cm lund. Varasügis ja hiline talv on tavaliselt kuivad, veebruaris on kõige vähem sademeid. Kõrgeim temperatuur +41 kraadi on linnas mõõdetud 7. augustil 1918 kuid temperatuurid üle +38 ei ole tavalised. Madalaim ametlikult registreeritud temperatuur -24 oli mõõdetud 9. veebruaril 1934. aastal. Temperatuurid −18 või madalamad on haruldased.
Philadelphia ajalugu meelitab kohale palju turiste, kuna Independence National Historical Park (kuhu kuulub Liberty Bell, Independence Hall ja muud ajaloolised paigad) mis võtavad aastas vastu üle 5 miljoni külastaja. Linn võttis 2016. aastal vastu juba 42 miljonit siseturisti kes jätsid sinna hinnanguliselt 6,8 miljardit dollarit. Philadelphia sadam on kogumahutavuse järgi ja kaubavoogude läbimise järgi USA suuremate meresadamate seas. Philadelphias oli 1990. aastal 525 mõrva mis teeb 31 mõrva 100 000 elaniku kohta kuid nüüd on see arv kahanenud 300 mõrvani aastas kuid ikkagi peaaegu 1 päevas mis annab USA linnade edetabelis 6 koha. Tuntumatest muusikutest on sealt linnast pärit Alecia Beth Moore alias „Pink“ ja väga palju muid muusikuid ning näitlejaid.
Meie külastasime antud linnas siis Liberty Bell´i, Independence Hall´i, City Tavern´it, Elfreth’s Alley (allesjäänud tänav alates aastast 1702) ja Eastern State Penitentiary (vanglat) ning päeva jätsime veel firmakaupade outlet keskuses sisseostudeks. Alustame siis Liberty Bell´ist mis on valatud 1752 ja sai vabaduse ikooniks kui kuulutati välja iseseisvus kella kõlistades. Kellal on peal kiri kus kutsutakse kuulutama vabadust kõikide selle maa inimestele. Kell viidi 19. sajandi lõpus USA-s ringreisile, et inspireerida vabadust ning kindlustada riigi piire mis pandi paika sõdadega. Kell lõpetas oma teekonna Philadelphias 1915. aastal kus see asub siiani. Tänaseks on kell avatud üldsusele vaatamiseks avatud paviljonis kus on väljapanekud ja videod selle ajaloo kohta.
Independence Hall on hoone kus arutati ja võeti vastu nii USA iseseisvusdeklaratsioon 1776. aastal kui ka USA põhiseadus 1787. aastal ja kus George Washington valiti kontinentaalarmee ülemjuhatajaks. Hoone valmis 1753. aastal. Elfreth’s Alley on ajalooline tänav Philadelphias mis pärineb aastast 1702. Alates 2012. aastast on tänaval 32 maja, mis on ehitatud aastatel 1728–1836.
City Tavern on ajalooline kõrts mis tegutseb alates 1773 aastast ja seda külastasid Ameerika Ühendriikide loojad nende hulgas samuti George Washington. Peale iseseisvuse väljakuulutamist suunduti samuti sinna kõrtsu õlut jooma. Seal toimusid kõrgetasemelised üritused, sealhulgas esimese iseseisvuse juubeli tähistamine. Algne hoone põles osaliselt 20. sajandil maha ja jäänused lammutati mõni aasta hiljem. Praegune hoone on taastatud vanal kujul ja üldsusele avatud restoranina mis kasutab tüüpilisi 18. sajandi retsepte ja jooke. Samuti on teenindav personal toonases riietuses. Antud restorani on külastanud enamvähem kõik USA presidendid ja samuti printsess Diana. Meie saime samuti seda kõrtsu väisata ning maitsta toonase retsepti järgi tehtud õlut millele olid antud erinevate USA riigi loojate nimed nagu Washington, Jefferson jne.
Eastern State Penitentiary vangla ehitati 1829. aastal eesmärgil, et kurjategijad paranevad kuritegelikust mõtlemisest üksikutes kongides. Selle avamise ajal peeti seda maailma kõige kallimaks ja kõrgtehnoloogilisemaks vanglaks ning sai kiiresti eeskujuks enam kui 300 vanglale kogu maailmas. Pangaröövel Willie Sutton ja gangsteri jõukude pealik Al Capone olid vangla kõige märkimisväärsemad vangid. Külastajad näevad Al Capone’i kongi toonast sisustust nagu see oli tema viibimise ajal. Kongid kavandati nii, et vangidel oleks kiriku tunne. Karistussüsteemi eesmärk polnud lihtsalt karistada vaid viia kurjategija vaimse mõtlemise ja muutuste poole. Tegelikkuses viisid aga valvurid läbi mitmesuguseid füüsilisi ja psühholoogilisi piinamismeetodeid mitmesuguste erinevate rikkumiste karistuseks. Vangidele aru pähe panemiseks külmetati neid talvel külmuvas vees, aheldati keeli külma raua vastu mis pani keele rebenema, aheldati vangid päevadeks istuvasse asendisse nahast taburettide peale ja väga halvasti käitunud vangid viidi ühe kongi all olevasse auku kaheks nädalaks kus neil polnud valgust ega mingit kontakti valvuritega ja väga vähe toitu.
Kongide uksed olid metallist mis kaetud omakorda puituksega, et summutada müra ja läbikostumist. Paljud arvasid sealolevate uste väiksuse kohta, et vangidel oleks raskem välja pääseda minimeerides rünnaku turvatöötaja vastu. Teised on selgitanud, et väikesed uksed sundisid vange oma kambrisse sisenemisel kummarduma. See kujundus on seotud patukahetsusega ja seotud vangla religioosse inspiratsiooniga. Kongid olid betoonist ja ühe pisikese klaasitud katuseaknaga mis pidi tähistama “Jumala silma”, osutades vangidele, et Jumal jälgis neid alati. Kongist väljaspool oli individuaalne vabaaja ala mis oli ümbritsetud kõrgete müüridega nii, et vangid ei saaks suhelda. Iga kinnipeetava vabaaja aeg sünkroniseeriti nii, et kaks üksteise kõrval asuvat vangi ei oleks samal ajal väljas. Kinnipeetavatel lubati alale isegi lemmikloomi. Kui vang lahkus oma kongist pani valvur koti pähe, et teised vangid teda ära ei tunneks. Kongid olid oma aja kohta väga mugavad ja arenenud kus kraanist voolas puhas vesi ning WC oli olemas loputusvesi. Torud piki ühte seina töötasid talvekuudel keskküttena, et vangidel hoida meeleolu ja paranduslik eesmärk selgena. Valvurid loputasid tualette surveveega isegi kaks korda nädalas.
Vanglas on näha palju erinevaid väljapanekuid sektsioonides mis on jäänud peaaegu samaks kui nende tegevusaastatel. Eksponaadid hõlmavad põhjalikku ülevaadet kinnipidamiste kohta kogu Ameerikas nende võrdlusi teistes riikides ja vangide tegemisi. Lisaks juurde üks näide inimese süüdimõistmisest toona! 1924. aastal mõistis Pennsylvania kuberner Gifford Pinchot kellegi Pep´ile kassi tapmise eest eluaegse vanglakaristuse. Väidetavalt oli Pep tapnud kuberneri naise ärahellitatud kassi. 3. aprillil 1945 viisid suure põgenemise läbi kaksteist kinnipeetavat (sealhulgas kurikuulus pangaröövel Willie Sutton ) kellel õnnestus aasta jooksul vangla müüri alla kaevata seni avastamata 30 m tunnel. Hilisemate renoveerimiste käigus avastati veel 30 lõpuni kaevamata tunnelit. Vangla suleti 1971. aastal ja täna on see üldsusele avatud kui muuseum mis toob sinna igal aastal ligi 220 000 külastajat.
Sellega on üks osa jälle läbi! Järgmised jutud tulevad juba New Yorkist!