Jersey City
Kõigepealt alustan sellest linnast mis asub New Yorki Manhattanist mööduva Hudsoni jõe teisel kaldal. Philadelphiast lahkudes sõitsime me selliseid kummalisi otseteid mööda mis osutus väga huvitavaks sest nägime huvitavaid maastikke mida ümbritsesid siin ja seal väikesed linnakesed huvitava arhitektuuriga. Miks me just Jersey City´sse tahtsime jõuda oli põhjus selleks väga lihtne. Nimelt just selle linna Liberty State Park´ist pääseb kõige hõlpsamini Ellis Islandile ning pärast seda Vabadussamba saarele Liberty Island ja see oli meie kindel soov ära vaadata. Netist korjatud info põhjal olid sinna piletid Manhattanilt väga pikalt välja müüdud ja sellepärast saigi selline otsus tehtud, et igal juhul see sammas ära vaadata.
Jersey City on pärast Newarki elanike arvult teine linn New Jersey osariigis mis on omavahel sisuliselt kokku kasvanud. Newark on tuntud samuti eestlastele kuhu tihti lennatakse vahemaandumise tegemiseks, et siis sealt edasi lennata. Linn on Hudsoni maakonna halduskeskus. New Yorgi suurlinnapiirkonnas asuv 49 km pikkuse rannapiirkonnaga linn piirneb idas Hudsoni jõe ja New Yorgi lahega ning lääne pool Hackensacki jõe ja Newarki lahega. Linn asub Manhattani saare vastaskaldal ning selle taga kulgevad Palisaadid ehk kõrgendikest koosnev mäeviir. 2018. aastal saadi pärast rahvaloendust elanikkonna arvuks 265 549 inimest. Demograafiliselt jaguneb see number siis 33% valgeid, 26% mustad, 27% latiinod ja 24% asiaadid. Kui protsente vaadata siis elab Jersey City´s väga kirju rahvaste seltskond.
Esmajärguliste raudteeühendustega on Jersey City koos jaotus ja tootmiskeskustega New Yorki ja New Jersey sadama jaoks oluliseks transpordi lõppjaamaks. Kiire transpordiühendus Manhattaniga on loonud samuti kasvupinnase finants ja teenindussektorile mis mängivad olulist rolli veepiiril asuva Jersey City ümberkujunemisele üheks riigi suurimaks keskseks äripiirkonnaks. 2014. aastal kolis ajakiri Forbes oma peakorteri just sinna kus talle anti 27 miljoni dollari suurune maksutoetus vastutasuks 350 töökoha loomise eest linnale kümne aasta jooksul. Kõigist Jersey City töötjatest kõnnib jalgsi tööle 8% ja 47% kasutab ühistransporti. See on suuruselt teine ühistranspordi sõitjate protsent kõigist üle 100 000 elanikkonnaga linnadest USA´s kus esimene on New York ja kolmas Washington. 41% Jersey City leibkondadest ei oma isiklikku autot sellepärast nad jalutavadki ja kasutavad ühistransporti tööle sõiduks. Kuulsaimad inimesed kes on seotud Jersey City´ga on Frank Sinatra kes abielludes Nancy´ga kolis ka sinna linna elama. Samuti Franki noorem vend resideerus seal.
Liberty State Park on koduks Central Railroad of New Jersey Terminalile (raudteejaam) mis oli üheks tähtsamaks kohaks pagulastele kes tulid Ameerikasse New Yorki ja New Jersey sadamate kaudu ja lahkusid selle raudteejaama kaudu Ameerikasse õnne otsima. Hinnanguliselt sisenes jaama kaudu riiki umbes 10,5 miljonit inimest. Alates 1967 aastast ei ole terminal kasutusel sest rongid suunati ümber Newarki jaama mille asukohta oli mugavaim kõigil kasutada. Alates sellest ajast on seal korraldatud muusika ja kunstifestivale, turge jpm üritusi kuid nähes tema kuninglikku ehitusstiili oli kuidagi nukker seda kõike vaadata. Käesoleval ajal saab sealt raudteejaamast osta pileteid Ellis Islandi ja Liberty Islandi (vabadussammas) praamidele mis väljuvad sinna iga päev.
Ellis Island on saar New York´i lahes Jersey osariigis asuv New Yorki enklaav ning oli endine emigrantide ja pagulaste sisserände kontroll jaam (immigratsiooni värav) aastatel 1892–1954 mille kaudu liikus ca 12 milj. inimest USA´sse kes rändasid põhiliselt ookeaniaurikutel üle Atlandi ookeani. Samuti oli Titanicu peal suurem osa reisijatest õnneotsijatest pagulased kuid kahjuks õnnestus vähestel sinna mandrile jõudmine. Seal olid inimesed justkui meditsiinilises karantiinis kus tuvastati kroonilisi ja nakkushaigusi, nõdrameelsust, kurjategijaid jpm hälvetega seotud probleeme. USA võttis vastu ainult täisjõus terveid inimesi. Üldiselt saadeti tervisekontrolli mitteläbinud ning samuti ebasoositud inimesed (nagu polügaamsed, madala moraaliga, anarhismi soosivad või kriminaalkaristusega isikud) laevakompaniide kulul tagasi Euroopasse. Neid oli Põhja-Ameerikasse saabujate seas ligikaudu 2%. Saarele sai ja sealt ära sai ainult praamidega. Need kes saare kadalipust pääsesid said kohe edasi minna eelnevalt kirjutatud raudteejaama ning alustada teed rongiga tõotatud maade avarustesse. Samuti oli nende sisserändajate hulgas toona väga palju Nõukogude Liidu okupatsiooni eest USA´sse ja Kanadasse põgenevaid eestlasi 40-datel aastatel. Saart külastab umbes 3 milj turisti aastas, käesoleval aastal 2019 meie samuti nende hulgas.
Liberty Island (Vabadussaar) on saar Hudsoni jõe suubumiskohas New Yorgi lahes. Saarel asub Vabadussammas (Statue of Liberty). Saar on New Yorgi linnaosa Manhattani enklaav mida ümbritseb New Jersey osariik. Kui 1880. aastal Vabadussamba jaoks asupaika otsiti oli saar üsna mahajäetud ja räämas seisukorras. Prantsuse III Vabariik saatis Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni sajanda aastapäeva kingituse Vabadussambale kohta valima skulptori Frédéric Auguste Bartholdi kes valis kohe välja antud saare. Kuju pealkirjaga Liberty Enlightening the World oli Prantsuse rahva kingitus Ameerika sajanda aastapäeva tähistamiseks. Lepiti kokku, et kongress annab USA presidendile loa ausammas vastu võtta ning kaitseosakond hõlbustab selle ehitamist ja esitlemist. Skulptuuri ehitamine viidi Prantsusmaal lõpule juulis 1884. Nurgakivi pandi USA´s 5. augustil 1884 ja pärast mõningaid rahastamise viivitusi viidi ehitus lõpule 22. aprillil 1886. Kuju saabus New Yorgi sadamasse 17. juuni 1885. Prantsuse fregatt Isère pardal. Teda hoiti üksteist kuud kastides mis ootas alusplatvormi tööde lõpetamist ning seejärel laoti kokku uuesti neli kuud. 28. oktoobril 1886 avalikustas president Grover Cleveland Vabadussamba. Saarel asub samuti alles hiljuti 2016 aastal ehitatud Vabadussamba muuseum. Nimi Liberty Island sai ametlikuks Kongressi poolt 1956. aastal, kõige varem kandis saar nime Great Oyster Island ning peale seda Bedloe nime.
New York
New York on USA kõige suurema elanikkonnaga linn ja New Yorgi suurlinna piirkonna keskus. Suurlinna eristamiseks New Yorgi osariigist mille lõunapoolseimas regioonis ta asub, kannab ta inglise keeles enamasti nime New York City (NYC). New York asub maailma suurima loodusliku sadama ääres. Sellest tulenevalt on linn ajalooliselt avaldanud olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadusele, tehnikale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorki on nimetatud ka maailma kultuuripealinnaks kuigi USA pealinn on Washington. New Yorgis asub ÜRO peakorter kuigi selle alune kvartal ei kuulu ühegi riigi koosseisu.
Suurlinn koosneb viiest linnaosast millest igaüks moodustab iseseisva maakonna. Need viis linnaosa – Brooklyn, Queens, Bronx, Manhattan ja Staten Island kes ühinesid ühtseks linnaks 1898. aastal. USA 2018. aasta rahvaloenduse andmetel elas sellel maaalal 8,4 miljonit inimest mis teeb New Yorgist kõige tihedama asustusega linna Põhja-Ameerikas. Linnas räägitakse ligikaudu 800 keelt ning seda peetakse maailma kõige keelte rohkemaks linnaks. New Yorgi metro piirkonnas elas 2019. aasta andmetel 23,5 miljonit inimest kuid asub maailmas alles 9 kohal rahvaarvu silmas pidades kuid on USA suurim metropol. Maailma suurimaks metropoliks on Tokio oma 37,8 miljoni elanikuga. Demograafilisest seisukohast on NYC linna elanikest 44% valgeid, 26% mustanahalisi, 13% asiaate ja 15% latiinosid. Kõikidesse rassidesse kuuluvad hispaania keelt kõnelevad elanikud moodustasid 29% kogu rahvaarvust ehk siis 1/3 peaaegu. Hispaania keeles saab hakkama küll seal.
New Yorgi ajalugu sai alguse aastal 1624 kui Hollandi Vabariigi kolonistid asutasid kauplemiskoha ja nimetasid selle 1626. aastal Uus Amsterdamiks. 1664. aastal sattus see ala ja selle ümbruskond inglaste kontrolli alla ning pärast seda kui Inglismaa kuningas Charles II oli need maad kinkinud oma vennale Yorki hertsogile nimetati linn ümber New Yorgiks. Nüüd on samuti selge kuskohast selline nimi tuli. Aastatel 1785–1790 oli New York USA pealinn. Alates 1790. aastast on see USA suurim linn. Kui miljonid sisserändajad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laevaga Ameerikasse jõudsid tervitas neid ees Vabadussammas mida sai just eelnevalt käsitletud. Seda sammast tuntakse kogu maailmas kui USA ja selle demokraatia sümbolit.
Paljud New Yorgi piirkonnad ja vaatamisväärsused on saanud linnas igal aastal ca 50 miljoni külastava inimese hulgas väga tuntuks. Times Square hüüdnimega Maailma Risttee (The Crossroads of the World) on üks vilkaimaid jalakäijatele mõeldud ristmikke maailmas. Ta on Broadway teatrite eredalt valgustatud keskus ning maailma meelelahutustööstuse sõlmpunkt. Linnas paikneb palju tuntud sildu, pilvelõhkujaid ja parke. New Yorgi rahanduspiirkond mis on seotud Lower Manhattanil asuva Wall Streetiga toimib kui maailma rahanduse pealinn. Seal asub New Yorgi börs mis on oma noteeritud ettevõtete turukapitalisatsiooni järgi maailma suurim börs. Manhattani kinnisvara on kalleimaid maailmas. Manhattani Hiinalinnas elab kõige rohkem hiinlasi läänepoolkeral. Katkematult töötav New Yorgi metroo on üks ulatuslikumaid kiirtransiidi süsteeme maailmas. New Yorgis asub arvukalt kolledžeid ja ülikoole, sealhulgas Columbia ülikool, New Yorgi ülikool ja Rockefelleri ülikool mis kuuluvad maailma 50 parima ülikooli hulka. New Yorgis asub veidi üle kuue tuhande kõrghoone mis on Hongkongi järel teine kõige suurema kõrghoonete tihedusega linn maailmas kuigi viimases on neid viis korda vähem.
Pisut veel fakte ajaloost mis võivad huvi pakkuda kõigile. Kolonialismieelsel ajastul asustasid tänapäeva New Yorgi alasid indiaanlaste hulka kuulunud algonkini hõimud sealhulgas delavarid kelle kodumaa Lenapehoking hõlmas Staten Islandi, Long Islandi lääneosa koos aladega millest hiljem said Brooklyn, Lääne-Queens ja Lower Manhattan. Delavari keelest tulebki sõna „Mannahatta“ mis tähendab paljude küngastega maad. Esimene eurooplane kelle siinsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud oli itaallane Giovanni da Verrazzano. Prantsuse kuninga François I teenistuses tegutsenud Firenze maadeavastaja jõudis 1524. aastal purjelaevaga La Dauphine New Yorgi ülemisse sadamasse (Upper Bay). Aastal 1609 taasavastas inglise maadeuurija Henry Hudson selle piirkonna kui ta oma tööandja Hollandi Ida-India Kompanii jaoks loodest väljapääsu Idamaadesse otsides jõudis oma laevaga Halve Maen (Poolkuu) New Yorgi sadamasse. Ta purjetas edasi mööda jõge mille ta nimetas North Riveriks kuid mida samuti kutsuti Mauritis Riveriks. Edasi purjetades jõge mööda jõudis ta tänapäeva New Yorgi osariigi pealinna Albany ning uskudes, et sealt võib pääseda edasi itta. Kuid kui jõgi muutus kitsamaks ja vähem soolaseks, sai ta aru, et tegemist ei ole väljapääsuga merele ja purjetas pärivoolu tagasi. Nüüd kannab see jõgi siis Hudsoni nime. Hudsoni jõe juurde tuleme veel hiljem tagasi. Aastal 1614. asutati Manhattani lõunatippu Hollandi kaubandusküla millele anti 1625. aastal nimi Nieuw Amsterdam (Uus Amsterdam). 1626. aastal ostis Hollandi koloonia asehaldur Peter Minuit Manhattani saare ühelt Lenape indiaanlaste Canarsie nime kandnud väikerühmalt 60 kuldna eest mis tegi 2006. aasta vääringus umbes 1´000 dollarit. Tõestamata legendi kohaselt osteti siiski Manhattan klaashelmeste ja nipsasjade eest mille väärtus oli 24 dollarit. 1657. aastal saabus „Uus Amsterdami“ teadaolevalt teine eestimaalane ja tallinlane Ameerika pinnal Martin Hoffman. Esimesena jõudis Delaware jõe äärde asutatud kolooniasse „Uus-Rootsi“ Johan Schalbrick 1654. aastal.
Wall Streetil toimus 1789. aastal asuvas Federal Hallis mitu olulist sündmust kus ametisse vannutati USA esimene president George Washington ja oma esimesele istungile kogunesid nii USA Kongress kui ka USA Ülemkohus ning kooskõlastati USA õiguste deklaratsiooni eelnõu. 1790. aastaks möödus New York rahvaarvu poolest Philadelphiast ning sai USA suurimaks linnaks. Ameerika esimene maastikukujundusega linnapark Manhattanil mis valmis aastal 1857 sai nimeks Central Park. New Yorgis peeti orje kuni 1827. aastani kuid 1830. aastatel sai New Yorgist põhjaosariikide rasside vahelise liikumise keskus. 1840. aastal oli New Yorgis üle 16 000 mustanahalise elaniku. Iirimaa suure näljahäda tagajärjel valgus linna palju Iiri sisserändajaid ning 1860. aastaks oli iga neljas newyorklane kokku üle 200 000 inimese sündinud Iirimaal.
Metroo avati 1904. aastal mis aitas ühendada 1898 aastal liitunud uusi linnu. 20. sajandi esimesel poolel sai linnast maailma tööstus-, kaubandus- ja kommunikatsioonikeskus, kuid selle eest tuli maksta samuti kallist hinda. 1904. aastal puhkes East Riveril sõitval aurulaeval General Slocum tulekahju milles hukkus toona laeva pardal olnud 1´021 inimest, noorim pääseja oli 6 kuune. Kokku oli laeval 1´322 inimest. 1911. aasta linna suurima tekstiili vabriku Triangle Shirtwaisti tulekahjus hukkus 146 töötajat. 2001. aasta 11. septembril korraldas al-Qaeda terrorirünnakute seeria NYC kahe maailmakaubanduskeskuse torni vastu. Sel hommikul kaaperdasid 19 relvastatud al-Qaeda terroristi USA idarannikult startinud neli reisilennukit. Kaks lennukit – American Airlinesi lend 11 ja United Airlinesi lend 175 rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorne. Tornid varisesid vähem kui kaks tundi hiljem kokku ja põhjustasid raskeid kahjustusi ülejäänud kompleksidele. Rünnakutes hukkus tornides ja nende läheduses 2 606 inimest ning kõik 157 pardal olnud reisijat kahes lennukis. New Yorgist sai maailma rahvarikkaim linnastunud ala 1920. aastate alguses mil selle rahvaarv ületas Londoni oma. 1930. aastate alguses kerkis suurlinna elanikkond üle 10 miljoni ja New Yorgist sai inimajaloo esimene megalinn. Suur osa New Yorgist on ehitatud kolmele saarele – Manhattanile, Staten Islandile ja Long Islandile mis tähendab, et maad napib ja rahvastikutihedus on suur. Suurlinnapiirkonna elanikest peab hinnanguliselt 0,6 miljonit inimest end homo- või biseksuaalseks, moodustades suurima sarnase kogukonna USA-s. Samasooliste abielud seadustati New Yorgis 24. juunil 2011 ning 30 päeva hiljem võis neid seaduse jõustudes ka sõlmima hakata. Nägime meiegi sellist pulmapildistamist Manhattani 5 avenüül.
Kogu maailmas tuntakse Manhattani paljude pilvelõhkujatega siluetti ning linnas asub mitu hoonet mis on eri aegadel olnud maailma kõrgeimad ehitised. 2011. aasta seisuga oli New Yorgis 5937 kõrghoonet millest 550 valmisehitist olid vähemalt 100 m kõrged, konkureerides maailma mastaabis Hongkongiga. Üle 50 valminud pilvelõhkuja on kõrgemad kui 200 m. Nende hulka kuulub ka uusgooti stiilis ehitatud massiivsete gooti detailidega pilvelõhkuja Woolworth Building mis valmis 1913. aastal. 1916. aastal vastu võetud linnaplaneerimise otsusega nõuti uute hoonete ehitamisel, et need oleksid varasematest madalamad ning et mitte takistada päikesevalguse jõudmist tänavale ei ületaks nende tornid teatavat protsenti krundi suurusest. Oma koonusekujuliste tippude ja terasest tornidega kajastasid art déco stiilis Chrysler Building (valminud 1930. aastal) ja Empire State Building (valminud 1931. aastal) linnaplaneerimise nõudeid. Hoonetel on iseloomulikud kaunistused, näiteks kotkad Chrysler Buildingu 61. korruse nurkades ning neid peetakse ühtedeks art deco stiili parimatest näidetest. USA´s esineva rahvusvahelise stiili väga mõjuvõimas näide on 1957. aastal valminud Seagram Building mida iseloomustavad hoone struktuuri rõhutamiseks fassaadil kasutatud ja nähtavale jäetud pronksikarva püstised talad. Condé Nast Building 2000. aastast on Ameerika pilvelõhkujate keskkonnasõbraliku projekteerimise väljapaistev näide.
Tänapäeval on New York suuruselt teine filmitööstuskeskus peale Holliwoodi USA´s ja mahu poolest suurim sõltumatute filmide tootja maailmas. New Yorgis tegutseb ka sõltumatute filmitootjate liit. Linnas on rohkem kui 2´000 kunsti- ja kultuuriasutust ning enam kui 500 eri suurusega kunstigaleriid. Linna 39 suurimat teatrit kus igaühes on rohkem kui 500 istekohta ja mis asuvad pärast Times Square’i teatrirajooni läbivat peamist liiklusmagistraali tuntakse Broadway nime all. Lincoln Center on USA suurim etenduskunstide keskus. Seal tegutseb 12 mõjukat asutust, sealhulgas Jazz at Lincoln Center, Metropolitan Opera, New York City Opera, New Yorgi Filharmoonia, New York City Ballet, Vivian Beaumont Theatre, Juilliard School ja Alice Tully Hall.
Turism on New Yorgi üks kõige olulisemaid majandusharusid. Peamiste huviväärsuste hulgas on Empire State Building, Vabadussammas, Ellise saar, Broadway teatrilavastused, muuseumid (nt Metropolitani muuseum), haljasalad (nt Central Park ja Washington Square Park), Rockefeller Center ja Times Square. Ostlemine luksuskaupade poodides Viiendal ja Madisoni avenüül, üritused nagu halloween’i paraad Greenwich Village’is, Macy tänupühaparaad ja Püha Patricku päeva paraad, hooajalised tegevused, näiteks uisutamine talvises Central Parkis, Tribeca filmifestival ja Central Parki Summerstage’i tasuta etendused. Väljaspool peamisi turismipiirkondi asuvad vaatamisväärsused hõlmavad teiste hulgas Bronxi loomaaeda, Coney Islandit ja New Yorgi botaanikaaeda.
Linnas paikneb enam kui 200 ajalehe ja 350 tarbijaajakirja kirjastuse ning raamatute kirjastamise sektoris töötab ligikaudu 25 000 inimest. New Yorgis antakse välja kahte kolmest USA üleriigilisest päevalehest The Wall Street Journal ja The New York Times. Kõigi USA nelja peamise uudisteagentuuri ABC, CBS, FOX ja NBC peakorter asub New Yorgis. Linnas tegutseb ka palju kaabeltelevisiooni kanaleid sealhulgas MTV, Fox News, HBO ja Comedy Central. New Yorgi maraton on üks osavõtjarohkeimaid maratone maailmas ja erinevate spordialade poolest on NYC sportlased saanud kuulsaks väga erinevatel aladel nt pesapall, korvpall, jalgpall, hoki, tennis ja poks. Eestil on samuti seos antud linnaga kus asub New Yorgi Eesti Maja (New York Estonian House) mis asub kesklinnas Midtown Manhattanis, mille ostsid väliseestlased seltsi- ja kultuurielu alalhoidmiseks 1946. aastal ning resideerub aadressil 243 East 34th Street. New Yorgi Eesti Kool (New York Estonian School) on USA´s New Yorgis 1939. aastast tegutsev eesti kool kus õpetatakse eesti keelt, kodulugu, ajalugu, rahvatantsu ja laulmist.
New York on rahvusvahelise majanduse ja kaubanduse ülemaailmne keskus ning Londoni ja Tokyo kõrval üks kolmest maailmamajanduse juhtimise keskustest. New York on olnud maailma 120 linna hulgas esimesel kohal nii kapitali, ettevõtjate kui ka turistide ligimeelitamise suhtes. Lower Manhattan on suuruselt kolmas ärirajoon USA´s ning seal asuvad New Yorgi börs (Wall Streetil) ja Ameerika väärtpaberibörs NASDAQ. New Yorgi metroo on oma 468 tegutseva jaama ja marsruutide pikkuse poolest maailma suurim linnaliiklus võrk. New Yorgi metroo on märkimisväärne ka ses suhtes, et erinevalt paljudest teistest linnadest sealhulgas London, Pariis, Montréal, Washington, Madrid ja Tokyo kus metroo ööseks suletakse on neil peaaegu kogu võrk avatud ööpäev läbi. Kuigi linn on ülemaailmseks keskuseks igas suhtes, siis nii imelik kui see ka ei ole alates 2005. aastast on USA 25 suurima linna hulgas just nendel kõige madalam kuritegevuse tase. Linn on siis üsna turvaline nagu selgub sellest väitest.
Lubasin ennist väheke rääkida Hudsoni jõest mida nimetatakse (mohikaani keeles Muh-he-kun-ne-tuk) mis on samanimelises orus asuv jõgi Põhja-Ameerikas. Jõe pikkus on 507 km ning asub täies pikkuses New Yorgi osariigis. Üksnes alamjooksul moodustab piiri New Yorgi ja New Jersey osariigi vahel. Miks ma sellest rääkida tahtsin on see, et selle jõe peal Manhattani naabruses juhtus lennukatastroof kus kõik pääsesid eluga. Lennuk tõusis õhku New Yorgi La Guardia lennujaamast 15. jaanuaril 2009 kell 15.25 kohaliku aja järgi ja lend 1549 oli reisilennufirma US Airwaysi plaanipärane lend siseliinil Seattle’i. Lennuk Airbus 320 oli sunnitud tegema hädamaandumise Hudsoni jõele. Ja nüüd edasi sündmuste kulg kus varsti pärast õhkutõusmist lennuväljalt sattus kõrgust koguva lennuki teele ligikaudu 1´000 meetri kõrgusel linnuparv (lagled) millest läbilendamise järel seiskusid lennuki mõlemad mootorid. Lennukit piloteeris toona kaaspiloot Skiles. Ta märkas seda esimesena kuid oli juba hilja ning lendurid ei jõudnud lennusuunda enam muuta. Lennuk lendas suurest lindude parvest läbi ning seejärel kuulsid piloodid ja reisijad paugatusi mida saatsid mootorite düüsidest väljuvad leekide pahvakud. Seejärel saabus vaikus ja salongis oli tunda kütuse levivat haisu. Piloodikabiinis käivitusid kohe alarmsignaalid mis teavitasid mootorite kiirest võimsuse kaotusest. Kapten Sullenberger võttis lennuki juhtimise üle ja Skiles üritas samal ajal avariiprotseduuride käsiraamatust juhindudes lennuki mootoreid taaskäivitada. Samal ajal kui Skiles püüdis mootoreid käivitada teatas kapten hädaolukorrast lennujuhile. Lennujuhid peatasid La Guardia lennuväljalt väljuvad lennud, et teha lennule 1549 ruumi hädamaandumiseks kuid reisilennuki kapten teatas, et nad ei jõua seiskunud mootoritega La Guardiasse tagasi pöörduda. Kapteni palvel teavitas lennujuht lähedalasuva Teterboro lennujaama lennujuhte kes andsid loa hädamaandumiseks kuid A-320 kapten mõistis, et neil ei jätku kõrgust ka sinna jõudmiseks. Sullenberger võttis uuesti ühendust lennujuhiga ja ütles: “Me maandume Hudsonisse.” 90 sekundit enne jõele maandumist teavitas ta reisijaid salongis, et maandutakse veepinnale. Lennusaatjad juhendasid seejärel kiiresti reisijaid võtma avariiasendit. Lennuki lend lõppes kuus minutit pärast õhkutõusmist. Airbus 320 maandus kell 15.31 kohaliku aja järgi kiirusel 240 km/h keset jõge. Hiljem ütles Sullenberger, et valis hädamaandumiseks koha just mitme jõelaevaterminali läheduses, et reisijaid saaks kiiresti lennukilt laevadele korjata. Pärast lennuki peatumist maandumisel jäi see veepinnale triivima, mitmed laevad said seetõttu lennuki reisijatele kiiresti appi tulla. NTSB ütles hiljem, et teada olevalt on see tõenäoliselt lennundusajaloo edukaim reisijatega vette maandumine. Meeskond teadis mida teha ja tegi seda nii, et keegi ei hukkunud 150 reisijast ja 5 meeskonnaliikmest.
Empire State Building (otsetõlkes kui Keisri osariigi hoone) on New Yorgis asuv 102 korruseline kõrghoone. Hoone kõrgus on 381 m, koos antenniga 449,5 m. Hoone on art déco kunstisuuna üks paremaid arhitektuurilisi näiteid. Hoone valmis 1931. aastal. Kuni 1972. aastani mil valmis Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorn oli see maailma kõrgeim hoone. Enne Empire State Buildingit oli maailma kõrgeim ehitis aasta varem valminud Chrysler Building. Empire State Buildingit tuntakse samuti King Kong filmi järgi kus ta ripub selle maja küljes. Miks ma sellest rääkida tahtsin on jälle see maja seotud lennuõnnetuse ja omamoodi imega. Nagu Maailma Kaubanduskeskusse nii ka Empire State Buildingusse on lennuk sisse sõitnud. See juhtus laupäeval 28. juulil 1945 kell 9.40 mil pommitaja B-25 Mitchell, mida juhtis kolonelleitnant William Franklin Smith noorem, sõitis tiheda udu tõttu hoone põhjatiiba sisse. Lennuk tabas 79. ja 80. korrust, kus asusid Riikliku Katoliikliku Heaolunõukogu ruumid. Õnnetuses hukkus 14 inimest. Üks lennuki mootor lendas majast läbi ning kukkus järgmises kvartalis oleva maja katusele. Puhkes tulekahju ja see maja hävis. Teine lennukimootor ja osa telikust kukkusid Empire State Buildingu liftišahti ja tekitasid tulekahju, mis kustutati 40 minutiga. Liftitöötaja Betty Lou Oliver oli ainus õnnetuse hetkel 80. korrusel viibinud inimestest kes ellu jäi ehkki ta sai raskeid põletushaavu. Päästetöötajad otsustasid ta liftiga alla viia teadmata, et liftikaablid on katkemiseni kahjustada saanud. Kui Oliver oli liftis ja uksed sulgusid, katkesid kaablid ja Oliver kukkus 75 korrust allapoole keldrisse. Ta jäi taas ellu ja Guinnessi rekordite raamatu andmetel on ta kõige kõrgemalt koos liftiga kukkumise üle elanud inimene. Ta paranes kahest tema jaoks õnnelikust õnnetusest.
Sellega on New Yorgi ja Jersey City osa läbi. Järgmiseks ja viimaseks osaks jääb Boston ja teel sinna mida tegime. Peale Bostonit tuleb veel kokkuvõte reisist!