Et kõike asju kokku võtta tuleb teha lihtsalt mingi kokkuvõte reisist ja, et ma ei unustaks hiljem siis mainin kohe, et pildid mis siia vahele tulevad on siis kõige ülevamatest hetkedest nii Kandas kui USA´s Mis siis öelda selle pika reisi kokkuvõtteks? Tore reis oli, sai kogeda ja näha väga palju! Külastasime 40 vaatamisväärsust või maagilist kohta kuigi plaanis oli üle 50 kuid aega selleks kõigeks ei jätkunud aga põhikohad sai vaadatud. Olin USA´s 5 korda ja väisanud juba varasemalt erinevaid osariike, nüüd lisandus juurde veel 16 osariiki ehk siis kokku 29 osariiki on läbi käidud „niivõrd kuivõrd“ nende kordadega. Need reisikaaslased kes olid esmakordselt USA´s said kohe kätte 18 osariiki. Mina olin kahes juba varem käinud ja nii jäi minu arv väiksemaks ehk 16. Kaido ja Anneli olid üldse esimest korda Ameerika mandril mis oli nende jaoks omamoodi põnev reis kindlasti – ihaldatud Ameerika ikkagi. Muidugi oli mulle ja teistele reisikaaslastele esimest korda Kanadasse minek samuti ootuslik ja meeliköitev. Enam vähem tegimegi sellise tripi nagu blogi alguses kaardi üles panin kuid kilomeetreid tuli rohkem sest paraku sõidad tihti ikka edasi tagasi, kas hotelli juurest sööma või eksid väheke ära ja teed väikese ringi sisse. Kokku tuli meil kilomeetreid 5´500 ja kirde USA nurk saigi sellega läbi sõidetud. Üldjuhul on Põhja-USA osariigid sama tsiviliseeritud kui Euroopa, kuid erineb ikkagi vähe kultuuriselt ja olemuselt Euroopast. On kindlaks tehtud, et Paleo-indiaanlased rändasid Siberist Põhja-Ameerika mandriosale vähemalt juba 12 000 aastat tagasi kuid tegelik vanus ulatuvat 15 000 aasta taha. Räägin nüüd väheke lähemalt, et mis või kes, see USA siis on!
Ameerika Ühendriigid (inglise keeles United States of America ehk USA) on riik mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on USA´l maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub eraldi Alaska osariik millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. Antud Alaska siis osteti juba 1867 aastal Venemaa käest 7,2 miljoni dollari eest mida venelased nüüd sügavalt kahetsevad kuid mis teha, tehing on tehing ja tagasi seda keerata ei saa. Saab süüdistada ainult kunagist lolli tsaari ja tema valitsust. Muuseas, Alaska osariik on kõige suurem teiste osariikide hulgas ja samas ka kõige hõredamalt asustatud. USA´le kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis ning veel palju mõjupiirkondi maailmas ehk ülemeresaared.
Suuruselt on USA kolmas riik maailmas oma 327 miljoni elanikuga. Eespool siis on Hiina ja India. Samuti hoiab USA kolmandat kohta territooriumi poolest, kuid siin on ees Venemaa ja Kanada. USA riik tekkis idaranniku ääres asutatud kolmeteistkümnest Suurbritannia kolooniast mis läbi revolutsiooni vabanesid. Etniliselt jaguneb USA 76,5% valgeteks kelle hulgast on 18,3% latiinosid, peale selle on 13,4% mustad ja ligi 6% asiaadid. Kogu rahvastikust moodustab 14% saksa ameeriklastest kes on kunagi väljarännanud Euroopast. 13% kogu rahvastikust räägib hispaania keelt ehk 40 milj. elanikku. 73% rahvastikust on kristlased, 21% uskmatuid ja 2% juute. Riigivõlg on 106% SKP´st (sisemajanduse kogutoodang) mis tähendab, et elatakse võlgu ehk tuleviku arvelt. USA´l ongi maailmas kõige suurem riigivõlg see siis rahaliselt muidugi. Kreekal oli näiteks riigivõlg üle 250% SKP´st. SKP elaniku kohta on 62´606 USD, võrdluseks Eestis on 23´514 USD elaniku kohta. Ühesõnaga oleme ca 3 korda taga tootlikkuses inimese kohta.
USA elanike maksustamine põhineb kodakondsusel ja väljaantud elamislubade alusel, mitte füüsilise elukoha järgi. Nii välismaal elavaid mitteresidendist kodanikke kui ka rohelise kaardi omanikke maksustatakse nende sissetuleku järgi, olenemata sellest, kus nad elavad või kus oma sissetuleku teenivad. See on ainus riik maailmas peale Eritrea kus seda tehakse. Pealinn on Washington DC ja kõige rahvarikkam linn on New York City millest sai põgusalt ka eelnevates osades kirjutatud. USA on föderaalne vabariik kus kehtib esindusdemokraatia. Ta on ÜRO, Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige.
USA on kõrgelt arenenud riik, mille nominaalse SKP järgi on ta maailma suurim majandus. USA on väärtuste järgi maailma suurim importija ja suuruselt teine kaupade eksportija. Nende rahvaarv on 4,4% kogu maailma rahva arvust ning neile kuulub 41,6% kogu maailma varandusest ja samuti moodustuvad ameeriklastest ca pooled kogu miljonäride koguarvust maailmas. See on suurim osa ülemaailmsest rikkusest mis on koondunud ühte riiki. USA on maailmas kõige tähtsam sõjaline jõud, moodustades kolmandiku ülemaailmsetest sõjalistest kulutustest. Ta on rahvusvaheliselt juhtiv poliitiline, kultuuriline ja teaduslik jõud.
USA kõrgem seadusandlik võim on USA Kongress mis koosneb kahest kojast: ülemkojast ehk senatist ja alamkojast ehk esindajate kojast. Mõlemad kojad peavad istungeid pealinnas Washingtonis asuvas Kapitooliumis. Riigi juht on president, täidesaatev võim on USA Presidendi kabinet ehk valitsuskabinet, mille liikmeks olevad ministrid teostavad riigijuhtimisülesandeid läbi neile alluvate ministeeriumite. Riigi välispoliitikat teostatakse läbi välisministri ehk Ameerika Ühendriikide riigisekretäri.
USA koosneb 50 osariigist millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majanduse ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavates ministeeriumites. Peale 50 osariigi lisandub sinna veel üks ringkond (Columbia ringkond) mida tuntakse Washington DC´na ja mis ei kuulu ühegi osariigi koosseisu, olles eraldiseisev föderaalringkond mis allub otse USA Kongressile. Tänapäeva Washingtoni linn hõlmab terve ringkonna territooriumi ja selle tõttu samastatakse sageli linna ja ringkonda koos. Igal osariigil on oma konstitutsioon mis on detailsem kui föderaalne konstitutsioon. Ajalooliselt on osariikide võimuvaldkonda jäänud korrahoid, haridus, tervishoid, transport ja infrastruktuur kuigi tänapäeval rahastatakse ja reguleeritakse ka neid märkimisväärsel määral föderaalselt. Üldine suundumus on tsentraliseerimise poole mis on tekitanud elavat arutelu osariikide võimupiiride ja üksikisikute õiguste teemal. Riiklikul tasandil on igal osariigil Kongressis vähemalt üks esindajatekoja liige ja kaks senaatorit. Iga osariigi “presidendiks” on kuberner, kes valitakse neljaks aastaks (New Hampshire’is ja Vermontis kaheks aastaks) ja tema asetäitjaks on asekuberner kes on tihti ka osariigi senati president. Osariigid on jagatud maakondadeks millel võib olla teatud kohalikku valitsusvõimu kuid nad ei ole suveräänsed. USA konstitutsioonis ei ole öeldud kas osariikidel on õigus föderatsioonist välja astuda või ei ole, kuid Ameerika Ühendriikide Ülemkohus otsustas 1869. aasta kohtuasjas, et ühepoolne unioonist väljaastumine on konstitutsioonivastane.
Ameeriklased on nii USA föderatsiooni kui ka oma püsielukohaks oleva osariigi kodanikud. Ühest osariigist teise kolimine on vaba, välja arvatud teatud kohtumääruste alusel, näiteks tingimisi vabastatud kinnipeetutel või pärast lahutust laste hooldusõigust jagavate vanemate lastel. USA osariikidest suurim rahvaarvult on California ca 40 milj. elanikuga. Teisel kohal on Texas ca 29 milj. elanikuga ja kolmandal kohal on Florida ca 21 miljoni elanikuga. Neljandal kohal on New Yorki osariik ca 20 milj. elanikuga. Ülejäänud 5 osariiki on kas 10 või vähe üle 10 milj. ning suurem enamus alla 10 milj. elaniku. Väiksem osariik on Wyoming mis asub Kaljumäestikus ja rahvaarv on seal ca 600 tuhat elanikku.
Ilmselt suudab USA pakkuda turistidele rohkem väga erinevaid elamusi kui ükski teine riik maailmas. Tohutu pindalaga ja suure ning kireva rahvastikuga maana on USA´s palju vaatamis ja kogemisväärset nii looduse kui ka kultuuri vallas. Välisturistide hulga poolest on USA maailmas Prantsusmaa järel teisel kohal – parematel aastatel külastab USA´d enam kui 60 miljonit välisturisti. USA kui turismisihi looduslike magnetite tippu kuuluvad muuhulgas Suur kanjon, Yellowstone rahvuspark, Mount McKinley (Denali) mägi, Mammutikoobas, Mississippi jõgi ja Surmaorg. Kultuuriliste vaatamisväärsuste tippu USA´s kuuluvad muuhulgas New Yorgis asuv Vabadussammas, Washingtoni linna mitmed klassitsistlikud ehitised, Mount Rushmore rahvusmemoriaal ja mitmed põliselanike asundused. Loomulikult on nimekiri USA parimatest huviväärsustest iga turisti jaoks erinev. Sobivatest objektidest või üritustest igal juhul puudust ei tule nii, et külastage seda huvitavat ja mitmekesist maad kui võimalus on. Sellega ongi USA´st jutustamine läbi saanud ja liigun edasi riiki nimega Kanada kus me viibisime kõik esmakordselt.
Minu ettekujutustes on Kanada üks lumine ja tundratega kaetud maa kus USA piiri lähistel tõusevad suvel samuti temperatuurid +40 kraadi lähistele. Kuid minule jääb ikkagi kokkuvõttes ta selliseks külmaks maaks eriti kui mõtled jäähokile mis on Kanada sünnimaa. Nimi Canada ehk Kanada pärineb St. Lawrence’i irokeeside sõnast „kanata“ mis tähendab „küla“ või „asula“. 1535. aastal kasutasid toonased Québeci piirkonna põliselanikud seda sõna selleks, et suunata prantsuse maadeavastaja Jacques Cartier Stadacona küllasse. Hiljem kasutas Cartier sõna Canada viidates mitte ainult sellele konkreetsele külale, vaid kogu piirkonnale, mille omanikuks oli Stadacona pealik Donnacona. Alates 1545. aastast on Euroopa raamatutes ja kaartidel viidatud sellele piirkonnale kui Canadale.
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas. Selle koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm ala. Need võib omakorda jaotada nelja põhipiirkonda Lääne-Kanada, Kesk-Kanada, Atlandi-Kanada ja Põhja-Kanada. Provintsidel on rohkem autonoomiat kui aladel. Meie viibisime kahes provintsis Quebec mis on suures osas prantsuskeelne ja Ontario mis on ingliskeelne. Kanada pealinn on Ottawa mis asub Ontario provintsi idaosas Ottawa jõe kaldal. Kanadat ümbritsevad läänes Vaikne ookean, põhjas Põhja-Jäämeri ja idas Atlandi ookean. Kanada on territooriumi järgi maailmas Venemaa järel teine riik. Kanada on samuti maailma kõige pikema rannajoonega riik. Tuhandeid aastaid elasid praeguse Kanada territooriumil põliselanikkonna erinevad hõimud. Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva Newfoundlandi rannikule L’Anse aux Meadowse viikingid 1000. aasta paiku kelle avastatud Vinland, Markland ja Helluland asusid tõenäoliselt tänapäeva Kanada alal. 1497 maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto (John Cabot) Newfoundlandis või Nova Scotias ning kuulutas maa Newfoundlandina Inglismaa omandiks. Prantsuse maadeuurija Samuel de Champlain jõudis Kanadasse aastal 1603 ja asutas esimesi Euroopa asunikke püsivaid asulaid Port Royali Nova Scotia poolsaarel 1605 ja Québeci 1608. Alates 15. sajandi lõpust asutati Atlandi ookeani rannikule Inglismaa ja Prantsusmaa kolooniaid. 1689. aastal alanud Prantsusmaa ja Inglismaa vahelises sõjas kaotas Prantsusmaa osa oma Kanada valdustest. Viimased osad Uus-Prantsusmaast läksid Inglismaa valdusse 1763. aastal. Mitmesuguste konfliktide tulemusena Suurbritanniale kuuluvad Põhja-Ameerika territooriumid kasvasid või vähenesid kuni 18. sajandi lõpuni.
Vastavalt 1867 vastu võetud Briti Põhja-Ameerika aktile ühinesid kolm kolooniat ja moodustasid föderatiivse Kanada. Nii algas provintside ja alade ühinemise ja uue omavalitsusliku dominiooni moodustamine. 1931. aasta Westminsteri Statuudi alusel tunnistas Suurbritannia Kanada riiklikku iseseisvust aga täiesti iseseisvaks sai Kanada alles 1982. aastal kui võeti vastu seadus, et Kanada parlament omab õigust põhiseadust muuta sõltumata Briti parlamendist. Kanadas on föderatiivne parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Nüüdisaegne riigipea on kuninganna Elizabeth II ja riigis on ametlikult kaks riigikeelt (inglise ja prantsuse). Inglise keelt peab emakeeleks 56 protsenti elanikkonnast ja prantsuse keelt 21 protsenti elanikkonnast mida räägitakse just Quebeci provintsis. Kanadat on kirjeldatud kui täielikku demokraatlikku riiki mille traditsiooniks on tänapäeva liberalism.
Tervikuna on Kanada hõredalt asustatud, kus enamus tema maismaast domineerivad mets ja tundra. Selle elanikkond on tugevalt linnastunud. Üle 80 protsendi elanikest on koondunud suurtesse ja keskmise suurusega linnadesse. Kanada on 2018. aasta seisuga maailma suuruselt kümnes majandus ja ta on üks kõige vähem korrumpeerunud riike maailmas. Kanada rahvaarv on 2019. aasta andmetel 37,6 miljonit elanikku. SKP elaniku kohta on 48 601 USD ehk siis kaks korda kõrgem kui Eestis. Kanadas on üks kõrgemaid sisserände määrasid elaniku kohta maailmas mille põhjuseks on peamiselt majanduspoliitika ja vähemal määral perekondade taasühinemine. Kanada avalikkus aga ka peamised erakonnad toetavad praegust sisserändetaset. 2014. aastal lubati Kanadasse, peamiselt Aasiast, kokku 260 400 sisserändajat. Kanada migratsioonipoliitika lubas järgmistel aastatel 280 000 kuni 305 000 uut alalist elanikku. Kanada võtab vastu ka suure hulga pagulasi mis moodustavad üle 10 protsendi iga aastasest ülemaailmsest põgenike ümberasustamise programmist. Peamised tööstuspiirkonnad on Ontario provints ning Québeci provintsi lõunaosa kus valmib ligikaudu 70% riigi tööstustoodangust ning samas on nad ka kõige suurema elanikke arvuga provintsid kus Ontarios elab 5,6 milj. elanikku ja Quebecis 3,9 milj. elanikku. Torontost kui suurimast linnast ma kirjutasin juba blogi algusosas.
Tohutu suure territooriumiga Kanada suudab tipptasemel elamusi pakkuda peaaegu igale maitsele. Kanada suurimaks vaatamisväärsuseks on sealne loodus, mis paljudes piirkondades on inimese poolt veel vähe rikutud. Turistide seas kõige populaarsemad paigad on aga Kanada suuremad linnad, eeskätt Toronto, Montreal, Vancouver, Ottawa ja väga suur vaatamisväärsus Niagara juga. Kultuurihuvilistele pakub põnevaid elamusi osa saamine Kanada põliselanike kultuurist. Riigi hõredalt asustatud põhjaosas võib kogeda paukuvat pakast, virmalisi, polaarpäeva ja polaarööd. Ameerika maailmajaos on Kanada USA ja Mehhiko järel populaarsuselt kolmas turismimaa mida soovitan samuti külastada kui võimalus tekib.
Sellega ongi läbi saanud minu USA-Kanada reisikirjeldus mis kätkes palju ajalugu, geograafiat, poliitikat, numbreid, fakte ja teadmisi nii mulle kui ka Teile. Loodan, et oli huvipakkuv jutt millega kohe magama ei jäänud ning pildid andsid teemadele vunki juurde. Aitäh USA´le ja Kanadale ning samuti Teile kes Te viitsisite niipalju tunde koos minu blogiga veeta!