Nende 6<\/strong> riigiga sai minul v\u00e4isatud riikide arvuks 72<\/strong> mis h\u00f5lmab pea pooled maailmas olevatest riikidest ning lennukiga lende koguneb juba ca 140<\/strong>. T\u00e4pset arvu kahjuks ma ei tea, kunagi lugesin ja n\u00fc\u00fcd olen kogu aeg sinna juurde lisanud lennukordi.<\/p>\n Allj\u00e4rgnevalt toon v\u00e4lja tabeli kus riigid on j\u00e4rjestatud j\u00f5ukuse ja edukuse j\u00e4rgi (SKP-sisemajanduse koguprodukt inimese kohta). Eesti paigutuks selles pingereas teisele kohale oma 33\u00b4842<\/strong> $ (SKP) inimese kohta ja oleks peaaegu 2<\/strong> korda j\u00f5ukam kui Tai ja 8<\/strong> korda j\u00f5ukam kui Cambodia. Eraldi t\u00f5in v\u00e4lja veel rahvaarvu ja suurima religiooniesindatuse protsendi riigis.<\/p>\n Kogu mandri Kagu-Aasia piirkonnas v\u00f5imutseb budism ning kristlust ja islamit esindavad t\u00fchised protsendid. Vietnamis on ligi 30 % uskmatuid mis on ilmselt t\u00e4nu revolutsioonile. Kliima on v\u00e4ga soe ja v\u00e4ga niiske mussoonide ajal! P\u00e4evased temperatuurid v\u00f5ivad kerkida sisemaal kuni +45 kraadini ja seda m\u00e4rts-mai. Mussoonide ajal j\u00e4\u00e4vad temperatuurid +30 piiridesse. Muidugi on m\u00e4gedes tunduvalt madalamad temperatuurid, eriti veel talvel (detsembris, jaanuaris). M\u00e4gedes v\u00f5ib sadada isegi lund ja temperatuurid langeda miinuspoolele, eriti Myanmaris, P\u00f5hja-Vietnamis ja Laoses.<\/p>\n Keskmiselt saab hakkama 20-30 dollariga p\u00e4evas mis sisaldab siis \u00f6\u00f6maja ja p\u00e4evaseid toidukordasid. Lisaks lisandub siia kohalik transport, tuurid, vaatamisv\u00e4\u00e4rsused, muuseumid ja muud l\u00f5bustused mis l\u00e4hevad maksma ca 20 dollarit p\u00e4eva kohta. 40-50 dollarit p\u00e4eva peale peaks t\u00e4iesti piisama, et teha samasugust trippi nagu meie. Muidugi raha kulutamise tasemest on meil k\u00f5igil v\u00e4ga erinev arusaam sest ega muidu ei kutsuta eestlasi v\u00f5\u00f5rsil raha p\u00f5letajateks ning nad ei oskavat rahaga ringi k\u00e4ia. Selle aja jooksul ei \u00f6\u00f6binud me 6 korda linade vahel millest 3 korda oli \u00f6\u00f6bussis, 2 korda lennukis ja 1 kord olime sunnitud \u00f6\u00f6bima lennujaamas.<\/p>\n Kuuaja jooksul v\u00e4isasime 2 korda Qatari, 2 korda Vietnami, 2 korda Taid ja 1 kord Cambodiat, Laost ning Myanmari. Siit v\u00f5ib-olla l\u00e4hekski edasi ja kirjutaks v\u00e4heke nendest maadest eraldi. Nendel maadel on ju k\u00f5ikidel v\u00e4heke oma n\u00e4gu, kultuur ja ajalugu! Alustan siis SKP pingereas olevast esimesest maast!<\/p>\n Qatar\u00a0on pisike riik\u00a0L\u00e4his-Idas\u00a0P\u00e4rsia lahe\u00a0rannikul. Pealinn on Doha <\/strong>–\u00a01,3<\/strong> milj. elanikku. Piir\u00a0Saudi Araabiaga\u00a0(60 km), rannajoone pikkus 563 km. Qatar on pindalalt 4 korda v\u00e4iksem kui Eesti. Qatar on absoluutse monarhiaga riik. Riigipea on emiir, kes teostab nii\u00a0seadusandlikku\u00a0kui ka enda nimetatud valitsusega\u00a0t\u00e4itevv\u00f5imu. Katari lipu aluseks on harid\u017eiidide islamir\u00fchmitiste punakaspruun lipp kus punakaspruun v\u00e4rv s\u00fcmboliseerib s\u00f5dades valatud verd ja valge rahu.<\/p>\n … Qatari lipp!<\/p><\/div>\n Qatari poolsaar\u00a0ulatub l\u00f5una-p\u00f5hja suunas\u00a0P\u00e4rsia lahte. Selle p\u00f5hjaosas on luidetega tasandik, keskosas kivik\u00f5rb ja l\u00f5unaosas liivak\u00fcnkad. Rannikut \u00fcmbritsevad korallrahud, mis on kohati 4 km laiused. Valitseb kuum troopiline kliima. Suvel puhuvad\u00a0Araabia poolsaare\u00a0k\u00f5rbealadelt kuivad kuumad tuuled, mis sageli tugevnevad liivatormideks. Alalise vooluga j\u00f5gesid riigis ei ole ja\u00a0p\u00f5hjaveevaru\u00a0ei rahulda riigi vajadusi ning seet\u00f5ttu magestatakse merevett.<\/p>\n Ainult 20% rahvastikust moodustavad\u00a0p\u00f5liselanikud\u00a0Qatari araablased, sama palju elab riigis araabia maadest saabunuid ja nende j\u00e4rglasi ning Iraanist \u00fcmber asunud araablasi. Indiast ja Pakistanist tulnuid on kokku 36% ning p\u00e4rslasi 10% Qatari rahvastikust. Suureneb tailaste, filipiinlaste ja indioneeslaste sisser\u00e4nne. 91% inimesi elab pealinnas, sisemaal on p\u00fcsiasustus vaid oaasides. Peale araabia keele kasutatakse ka inglise keelt. Riigiusk on islam ning igasugune alkoholi tarbimine on moslemile keelatud. Alkoholi keeld on samuti muulastele restoranides kuigi m\u00f5ningatel 5 t\u00e4rni hotellidel on see lubatud. Lennufirma Qatar Airil on samuti lubatud alkoholi m\u00fc\u00fcmine. V\u00e4ga palju v\u00e4lismaalasi on saanud karistada alkoholi tarbimise ja seksuaalsesse vahekorda astumise eest kui ei ole abielus.<\/p>\n … Doha \u00e4rikeskus!<\/p><\/div>\n Qatari majandus p\u00f5hineb nafta- ja maagaasi ammutamisel.\u00a0Qatar on maailma suurimaid vedeldatud gaasi eksportijaid. Qataris toodetakse ka terast ja tsementi. 2017. aastal katkestasid Saudi Araabia, Araabia \u00dchendemiraadid,\u00a0Bahrein\u00a0ja\u00a0Egiptus\u00a0Qatariga diplomaatilised sidemed ning transpordi lepingud, mille t\u00f5ttu on Qatar hakanud importima Saksamaalt, Ungarist,\u00a0Hollandist,\u00a0USAst ja\u00a0Austraaliast. P\u00e4rast majandusliku blokaadi kehtestamist on ilmunud Katari poodidesse palju\u00a0T\u00fcrgi\u00a0ja\u00a0Iraani toiduaineid.<\/p>\n Tai\u00a0on\u00a0riik\u00a0Kagu-Aasias\u00a0Indohiina poolsaarel. Pealinn on\u00a0Krung Thep<\/strong>\u00a0(Bangkok) –\u00a07,7<\/strong> milj. elanikku. Ta piirneb l\u00f5unas\u00a0Tai lahe\u00a0ja\u00a0Malaisiaga ning idas Kambod\u017ea ja Laosega ning l\u00e4\u00e4nes Andamani mere\u00a0ja\u00a0Birmaga. Kuni\u00a01949 aastani\u00a0kandis Tai nime\u00a0Siiam<\/strong>. Osa elanikest, eriti hiinlased, kasutavad endiselt nime Siiam.\u00a0S\u00f5na\u00a0thai<\/em><\/strong>\u00a0t\u00e4hendab\u00a0tai keeles\u00a0\u201evaba<\/strong>\u201c. Sama s\u00f5na t\u00e4histab samuti\u00a0tai\u00a0rahvast ehk siis vaba rahvast ning sellest tingituna ei ole Tai olnud kunagi ka \u00fchegi Euroopa riigi asumaa. Nad on osanud ennast l\u00e4bi sajandite vabana hoida.<\/p>\n <\/p>\n Enne 1932. aastat olid k\u00f5ik seadusandlikud volitused monarhil ehk kuningal.\u00a0See oli nii alates\u00a0Sukhothai<\/strong> kuningriigi\u00a0rajamisest 12. Sajandil.\u00a024. juunil 1932\u00a0teostas Khana Ratsadon (Rahvapartei juht) veretu revolutsiooni, millega l\u00f5petati kuninga seadusandlikud ainuvolitused \u00a0ehk absoluutne v\u00f5imureegel. T\u00e4nap\u00e4eva Tai poliitika viiakse l\u00e4bi\u00a0p\u00f5hiseadusliku monarhia raames, kus\u00a0peaminister\u00a0on\u00a0valitsuse juht ja p\u00e4rilik monarh\u00a0on\u00a0riigipea. Praegune Tai kuningas on\u00a0Vajiralongkorn<\/strong>\u00a0(ehk Rama X<\/strong>) alates 2016. aasta oktoobrist. P\u00f5hiseaduse kohaselt antakse kuningale v\u00e4he v\u00f5imu, kuid j\u00e4\u00e4b Tai rahva esindajaks ja s\u00fcmboliks.\u00a0Riigipeana on\u00a0talle antud m\u00f5ningaid volitusi ja tal on roll ka valitsuse t\u00f6\u00f6s.\u00a0P\u00f5hiseaduse kohaselt on kuningas\u00a0relvaj\u00f5udude\u00a0juht ja ta peab olema nii budismi kui ka k\u00f5igi teiste usundite kaitsja riigis.\u00a0Kuningas s\u00e4ilitas ka m\u00f5ned traditsioonilised volitused nagu m\u00e4\u00e4rata omale p\u00e4rijad, armuandmis\u00f5iguse ja kuningliku n\u00f5usoleku teatud asjadel.<\/p>\n … Tai lipp!<\/p><\/div>\n Tai kuningat, kuningannat, p\u00e4rijaid ja kuninga aset\u00e4itjat (regent) kaitsevad kindlad seadused (ehk\u00a0Lese-Majestee<\/em><\/strong>\u00a0seadus), mis v\u00f5imaldab teotajaid, kriitikuid, solvajaid, \u00e4hvardajaid jne vangistada 3 kuni 15 aastase vangistusega \u00fche solvangu kohta. P\u00e4rast\u00a0Tai riigip\u00f6\u00f6ret\u00a02009 aastal oli Tai ajaloos k\u00f5ige rohkem just selle seaduse vastu eksinud vange kongides. N\u00e4iteks alles \u00a02017 aastal m\u00f5istis Tai s\u00f5jav\u00e4ekohus inimese 35 aastaks vangi, kes rikkus seda seadust. Isegi pildi teotamise eest v\u00f5id 15 aastat vangistust saada ning armu ei anta siin samuti v\u00e4lismaalastele.<\/p>\n Elevant<\/strong>\u00a0on Tai\u00a0rahvuslik s\u00fcmbol ning\u00a0veel 1850. aastal oli Tais 100 000 kodustatud elevanti kuid n\u00fc\u00fcdseks on kodustatud elevantide arv langenud ligikaudu 2000\u00b4ni ja neid kasutatakse \u00fcldjuhul ainult turismi eesm\u00e4rgil. Paljusi loomi (sh tiigreid, karusid, krokodille\u00a0ja\u00a0kuningkobrasid) kasvatatakse v\u00f5i k\u00fctitakse nende liha p\u00e4rast mida peetakse delikatessiks ning hea omadustega \u00a0ravimiks.\u00a0Kuigi selline kaubandus ja k\u00fcttimine on ebaseaduslik asub Bangkokis tuntud \u00a0turg\u00a0Chatuchak<\/strong>\u00a0kus ohustatud liikidega \u00e4ritsetakse.<\/p>\n … vandid!<\/p><\/div>\n Kirjaoskuse tase\u00a0on Tais\u00a093,5% mis on v\u00e4ga k\u00f5rge Aasia kohta.\u00a0Haridus on kohustuslik kuni 15 aasta vanuseni ja riik pakub tasuta haridust kuni 17 aasta vanuseni. Tail on Indoneesia j\u00e4rel suuruselt teine \u200b\u200bmajandus Kagu-Aasias.\u00a0Tai on rikkuselt neljandal kohal Kagu-Aasias peale Singapuri, Bruneid ja Malaisiat. Peamine eksport h\u00f5lmab autosid, arvuti komponente, elektriseadmeid,\u00a0riisi, tekstiili ja jalatseid, kalatooteid, kaut\u0161uki ja ehteid.<\/p>\n Turism moodustab umbes 6% majandusest ja turismiorganisatsioonide arvates on Tai Kagu-Aasias k\u00f5ige rohkem k\u00fclastatav riik. Prostitutsioon ning seksturism moodustavad de factona<\/em> v\u00e4ga olulise\u00a0majanduse osa.\u00a0Kultuuriline keskkond koos vaesusega ja v\u00e4hene raha omamine on p\u00f5hjustanud prostitutsiooni ja seksiturismi mis on kaasa aidanud eelk\u00f5ige Tai paremale \u00f5itsengule.\u00a0\u00dcks avaldatud hinnang andis seksturismi panusele 6,4 miljardit USA dollarit aastas ehk siis umbes 4% kogu Tai majandusest.\u00a0Arvatakse, et v\u00e4hemalt 10% turistide dollaritest kulutatakse sekskaubandusele. Prostitutsioon Tais\u00a0on t\u00e4nap\u00e4eval ja selle eelk\u00e4ivates riikides olnud sajandeid tavaline asi. Vanas Ayutthaya Kuningriigis<\/strong>\u00a0(1351-1767) oli prostitutsioon seaduslik ja maksustatud ning riigis olid lubatud ametlikud bordellid.\u00a0Alates 1960. aastast on prostitutsioon Tais ebaseaduslik kuid sellest seadusest ei tee keegi v\u00e4lja, isegi mitte ametiv\u00f5imud. Ega vist ei ole m\u00f5tet ka nii vanu ja pikaajalisi traditsioone p\u00f5lu alla panna.<\/p>\n Peaaegu 47% t\u00f6\u00f6tajatest t\u00f6\u00f6tab Tais p\u00f5llumajanduses ning mitteametlikud t\u00f6\u00f6tajad kogu riigis moodustavad t\u00f6\u00f6j\u00f5uturust 63%. Rohkem kui pooled\u00a0Tai majapidamised ja \u00e4rid kogevad korruptsiooni igap\u00e4evaeluna ehk siis riik on piisavalt korrumpeerunud!<\/p>\n Vietnam\u00a0(ametliku nimega\u00a0Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik\u00a0Kagu-Aasias Indohiina poolsaare\u00a0idarannikul. Pealinn on Hanoi <\/strong>–\u00a07,6<\/strong>\u00a0<\/strong>miljonit elanikku. Piirneb Hiina , Laose ja Kambod\u017eaga. Rohkem kui poole riigi aladest h\u00f5lmab tiheda metsaga kaetud\u00a0Annami m\u00e4estik. Tihedama asustusega ja \u00fchtlasi k\u00f5ige tegusamalt haritavad alad paiknevad\u00a0p\u00f5hjas Hong Ha piirkonnas ja\u00a0l\u00f5unas Mekongi\u00a0j\u00f5e \u00e4\u00e4res. Vietnami territoorium on umbes sama suur kui Saksamaa ja p\u00f5hjast l\u00f5unasse on vahemaa ca 1\u00b4700 km ning kitsaim punkt Vietnami keskosas on vaid 50 km laiune. Vietnami riigi kontuure on kirjeldatud kui bambuslatti mille m\u00f5lemas otsas on riisikauss.<\/p>\n Teise maailmas\u00f5ja\u00a0j\u00e4rel oli Vietnam kaheks jagatud, p\u00e4rast\u00a0Vietnami s\u00f5da\u00a0(1962\u20131975) \u00fchendas kommunistlik\u00a0P\u00f5hja-Vietnam riigi taas. T\u00e4nap\u00e4eval on Vietnam \u00fcheparteiline riik, mida juhib\u00a0kommunistlik partei. Alates\u00a01986 aastast on valitsus j\u00e4rginud liberaalset “doi moi”\u00a0(uuendamise) nimetuse all tuntud majanduspoliitikat.<\/p>\n Kliima erineb v\u00e4ga oluliselt P\u00f5hja ja L\u00f5una-Vietnami vahel.\u00a0P\u00f5hjas on m\u00f5\u00f5dukas troopiline kliima, novembrist aprillini on k\u00fclm ja maist oktoobrini kuum periood. L\u00f5unas on\u00a0troopiline kuum kliima aastaringselt ja v\u00e4heke jahedam on novembrist jaanuarini ning kuum veebruarist maini ja vihmaperiood maist oktoobrini.<\/p>\n Vietnami s\u00f5ja\u00a0ajal kasutas USA m\u00fcrke (dioksiin) mis on kahjustanud Vietnami loodust t\u00f5siselt ja m\u00fcrgid ei ole veel haihtunud loodusest. USA \u00f5huj\u00f5ud pritsisid m\u00fcrke umbes 40 miljonit liitrit \u00fcle kogu maa ja m\u00fcrgid ei n\u00e4ita veel kadumism\u00e4rke sest nad lagunevad v\u00e4ga aeglaselt. Dioksiinide kasutamise tagaj\u00e4rgede t\u00f5ttu kannatavad mitte ainult need kes olid otseses kokkupuutes m\u00fcrgiga vaid samuti muu elanikkond kes p\u00f5evad saastatusest tekkinud haigusi (nahakahjustused,\u00a0kloorakne,\u00a0v\u00e4hk jne).\u00a0M\u00fcrk leidis samuti tee toiduahelasse mis tekitas inimestel geneetilisi kahjustusi ning mist\u00f5ttu kasvasid immuunsus puudulikkusega seotud haigused, surmad ja nuris\u00fcnnituste arvud. Lisaks keskkonna tekitatud kahjule on suur hulk maapiirkondades ikka leidmata l\u00f5hkemata\u00a0maamiine.\u00a0Igal aastal lendavad \u00f5hku p\u00f5llumehed ja vanametalli otsijad kes satuvad miinidele juhuslikult, viimased k\u00fcll otsingute tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n Vietnami elanikkond on noor, umbes 32% rahvastikust on kuni 14 aastased ja ainult 5,6% on \u00fcle 65 aasta vanused. \u00a0Enamik rahvastikust elab tihedalt asustatud Punase ja Mekongi j\u00f5e delta piirkondades kus p\u00f5llumajandus on domineeriv. P\u00f5llumajandus moodustab 34% osakaalu kogu majandusest.<\/p>\n … Saigonis on \u00fcle 2 miljoni mopo (tavaline liiklus ringteel)!<\/p><\/div>\n Ametlik keel on\u00a0vietnami\u00a0keel mida r\u00e4\u00e4gib 88% elanikkonnast. L\u00f5una-Vietnamis on levinud ka prantsuse keel just vanemate inimeste hulgas sest Vietnam oli nende vanemate eluajal prantsuse koloonia. T\u00e4nap\u00e4eva noored r\u00e4\u00e4givad samuti vene, saksa ja inglise keelt sest paljud on k\u00e4inud \u00f5ppimas \u00fclikoolis N\u00f5ukogude Liidus ja Saksa Demokraatlikus Vabariigis (DDR). Vietnamis kindlat domineerivat usundit ei olegi. On palju erinevaid usulahke mida usutakse (45% elanikkonnast) kuid suurim nendest on budism (20%) ning ligi 30% elanikkonnast on ateistid.<\/p>\n Vietnam on\u00a0\u00fcheparteiline riik kus\u00a0kommunistlik partei on rahva ainuesindaja ning omab sellega monopoolset seisundit.\u00a0Inim\u00f5iguste olukord on v\u00e4ga problemaatiline ja ajakirjandus on tsenseeritud ning kodaniku\u00fchiskonna tegevusi j\u00e4lgitakse t\u00e4helepanelikult. Vietnami juhib peamiselt kolm inimest kelleks on peasekret\u00e4r, peaminister\u00a0ja\u00a0president.\u00a0K\u00f5ik kolm on partei ametnikud ja tavaliselt teevad oma otsused \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt. Vietnami p\u00f5hiseaduses on seadustatud ametlikult k\u00f5iki kodanike\u00a0p\u00f5hi\u00f5igusi\u00a0nagu s\u00f5navabadus, ajakirjandusvabadus, kogunemis ja usuvabaduse kuid t\u00e4nu riiklikule tsensuurile ning kontrollile kommunistliku partei poolt on need \u00f5igused kodanikele siiski suuremas osas piiratud v\u00f5i siis keelatud Ajakirjandusvabaduse indeksi m\u00f5istes asub Vitenam maailmas 175 kohal 180 riigi hulgas. Mitmed teisitim\u00f5tlejad ja kriitikud on vahistatud ning viibivad vangikongis. Surmanuhtlust\u00a0ei ole Vietnamis kaotatud ja\u00a0seda kohaldatakse peale raskete kuritegude samuti nende isikute suhtes kes on\u00a0s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud korruptsioonis v\u00f5i uimastikaubandusega tegelemisel.<\/p>\n … Vietnami lipp!<\/p><\/div>\n Vietnam on \u00fcks neid sotsialistlike riike, kes on l\u00e4inud tsentraalsest plaanimajandusest \u00fcle sotsialistlikule turumajandusele.\u00a0See protsess on k\u00e4ivitanud Vietnamis kiire\u00a0 majanduskasvu\u00a0muutes\u00a0riigi rahvusvaheliste ettev\u00f5tete jaoks atraktiivseks investeeringute kohaks kuid siiski umbes 6% elanikkonnast teenib v\u00e4hem kui 1 dollari p\u00e4evas mis h\u00f5lmab ligi 6 miljonit elanikku. Prantsuse kolonialistide poolt Vietnamis 1857 aastal alustatud kohvi kasvatamine on viimase 25 aasta jooksul arenenud kiiresti. Alates 1980 aastast on kohvikasvatus suurenenud 22\u00b4000 hektarilt kuni 500\u00b4000 hektarini t\u00e4nap\u00e4eval mis annab Vietnamile Brasiilia\u00a0j\u00e4rel teise koha maailmas kohvi tootmise pingereas.<\/p>\n Alates aastast 1999 on hakanud Vietnamis\u00a0arenema turism.\u00a0Lisaks v\u00e4lismaistele \u00f5ppijatele tulevad siia seljakotireisijad, paketitreisijad ja sukeldujad peamiselt k\u00fcll teistest Aasia riikidest.\u00a0Sellele k\u00f5igele aitab kaasa ebastabiilne olukord teistes tuntud turismimaades nagu Filipiinidel\u00a0ja\u00a0Indoneesias\u00a0j\u00e4tkuva v\u00e4givalla ning terrorir\u00fcnnakute t\u00f5ttu samas kui Vietnam on ohutu ja madala kuriteo protsendiga riik.\u00a0Kasvanud on kruiisilaevade reisid Vietnami sadamatesse v\u00f5i kuurortlinnadesse nagu Ho Chi Minh City,\u00a0Nha Trang,\u00a0Da Nang\u00a0ja\u00a0Hue. Viimastel aastatel on mitmetesse kalurik\u00fcladesse ehitatud rahvusvahelisi hotelle ja\u00a0kuurorte ning avatud turistidele uued restoranid ja arendatud turismi ergutamiseks infrastruktuuri.<\/p>\n Laos\u00a0on\u00a0ainus merepiirita\u00a0riik\u00a0Kagu-Aasias\u00a0Indohiina poolsaarel. Laose pealinn on Vientiane ca 0,8 miljonit elanikku. Laos piirneb Kambod\u017ea, Vietnami, Tai, Myanmari ja Hiinaga. Laos oli\u00a0kuni 1949. aastani\u00a0Prantsusmaa\u00a0protektoraat. Praegune Laos asub enamv\u00e4hem oma ajaloolistel ja kultuurilistel piiridel milleks oli\u00a0Lan Xang<\/strong> Hom Khao (t\u00f5lkes miljon elevanti)\u00a0kuningriik ning mis oli nelja sajandi jooksul \u00fcks suurimaid Kagu-Aasia\u00a0kuningriike aastatel 1354-1707. Paksu metsaga kaetud maastik koosneb enamasti k\u00f5rgetest m\u00e4gedest kus on m\u00f5ned tasandikud ja platood. Riik on \u00fcks neljast moonikasvatuspiirkonnast, mis on tuntud kui ”\u00a0kuldne kolmnurk<\/strong>\u00a0“.<\/p>\n Laos on\u00a0\u00fcheparteiline\u00a0sotsialistlik vabariik.\u00a0See toetab\u00a0marksismi-leninismi\u00a0ja seda juhib\u00a0Laose rahva revolutsiooniline partei kus partei juhtkonnas domineerivad s\u00f5jav\u00e4elased. Laose Rahva Demokraatlik Vabariik on \u00fcks v\u00e4heseid allesj\u00e4\u00e4nud sotsialistlikke riike\u00a0maailmas\u00a0\u00a0kes on avatud\u00a0kommunismi ideedele.\u00a0Ainus juriidiline erakond on\u00a0Laose Rahva Revolutsiooniline Partei. Laos on Aasias k\u00f5ige noorema elanikega maa kus elanike keskmine vanus on 21,6 aastat.<\/p>\n Inim\u00f5iguste rikkumised on Laos m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks mureks.\u00a0Lao s\u00f5jav\u00e4e ja julgeolekuj\u00f5udude k\u00e4tte on kadunud palju kodaniku\u00fchiskonna kaitsjaid, inim\u00f5iguste kaitsjaid, poliitilised ja usulised dissidendid ning Hmongi v\u00e4hemusrahvuse pagulased. P\u00f5hiseadusest selgub, et Laos on\u00a0paljurahvuseline\u00a0riik ja on loonud v\u00f5rdsuse etniliste r\u00fchmade vahel.\u00a0P\u00f5hiseadus sisaldab ka s\u00e4tteid\u00a0soolisest v\u00f5rd\u00f5iguslikkusest,\u00a0usu,\u00a0s\u00f5na\u00a0ja ajakirjandusvabadusest kuid Laose valitsus rikub tihti oma p\u00f5hiseadust ja \u00f5igusriiki kuna\u00a0kohtuv\u00f5imu\u00a0ja kohtunikke nimetab ametisse kommunistlik partei ning sellep\u00e4rast s\u00f5ltumatut kohtunikku\u00a0ei olegi olemas. Laose valitsus kontrollib k\u00f5iki meediakanaleid, et v\u00e4ltida kriitikat tema tegevuse kohta.\u00a0Laose kodanikud kes kritiseerivad valitsust on teadmata kadunud v\u00f5i kasutatud meelevaldset vahistamist ning piinamist.<\/p>\n … Laose lipp!<\/p><\/div>\n Laose majandus s\u00f5ltub suuresti investeeringutest ja kaubandustest oma naabritega (Tai, Vietnam ja eriti Hiina). 80% t\u00f6\u00f6h\u00f5ivest tegeleb p\u00f5llumajandusega kuigi ainult 4% riigi territooriumist on haritav maa. Paljudes maapiirkondades on elektrienergia juba v\u00e4hemalt osaliselt saadaval. Laose majandusarengut on takistanud\u00a0ajude \u00e4ravool, kus emigreerunud on ligi 37% haritlastest. Riigi k\u00f5ige laiemalt tunnustatud toode on Beerlao<\/strong> mida eksporditakse paljudesse maailma arenenud riikidesse nagu USA, Suurbritannia, Saksamaa, Jaapan, L\u00f5una-Korea ja naabrid\u00a0Kambod\u017ea\u00a0ning\u00a0Vietnam.<\/p>\n Turism on riigi k\u00f5ige kiiremini kasvav t\u00f6\u00f6stusharu. Ametlik turismlause on “Just Beautiful”.\u00a0Turistide peamised atraktsioonid on\u00a0Luang Prabangi\u00a0budistlik kultuur ja kolooniaarhitektuur,\u00a0toidu kultuur ja iidsed templid pealinnas. Linnad Luang Prabang<\/strong> ja Wat Phu<\/strong> on m\u00f5lemad\u00a0UNESCO maailmap\u00e4randi nimistusse kantud. Veel on Laos tuntud siidist ja kohalikust k\u00e4sit\u00f6\u00f6tootedest asjadega mida m\u00fc\u00fcakse Luang Prabangi \u00f6\u00f6turgudel ja teistes kohtades.<\/p>\n T\u00e4iskasvanute\u00a0kirjaoskuse\u00a0tase on 73%.\u00a0Meeste kirjaoskuse tase \u00fcletab naiste kirjaoskuse taset tunduvalt. Prantsuse keelt\u00a0kasutatakse tihti valitsusasutustes ja kaubanduses ning prantsuse keel on kohustuslik k\u00f5ikide \u00f5pilaste jaoks.\u00a0Riigi tuleviku m\u00e4rgiks on kakskeelne Lao, lao ja prantsusekeelne, kus prantsuse keel on \u00fclekaalus.<\/p>\n Budismil\u00a0on Laose kultuuris domineeriv m\u00f5ju.\u00a0See kajastub kogu riigis alates keelest, templites, kunstis, kirjanduses, etenduskunstis jne. N\u00e4iteks\u00a0laose\u00a0muusikale domineerib tema rahvuslik\u00a0pill\u00a0\u201ekhaen\u201c\u00a0mis on eelajaloolist p\u00e4ritolu\u00a0bambusest\u00a0torut\u00fc\u00fcpi\u00a0pill. Kleepuv riis\u00a0on iseloomulikult peamine toit, millel on Laose inimestele kultuuriline ja religioosne t\u00e4hendus.\u00a0Kleepuvat riisi eelistatakse \u00fcldiselt jasmiini riisile ja nende kasvatamine ning tootmine on arvatavasti p\u00e4rit Laosest. Sinh\u00a0<\/strong>on traditsiooniline r\u00f5ivas, mida Lao naised kannavad igap\u00e4evaelus.\u00a0See on k\u00e4sitsi kootud siidist seelik mida saab kanda erineval viisil.\u00a0Eelk\u00f5ige v\u00f5ib see n\u00e4idata millisest Lao piirkonnast on kasutaja on p\u00e4rit.<\/p>\n … Sinh naiste seelikud!<\/p><\/div>\n T\u00f5sine keskkonnaprobleem Laoses on\u00a0l\u00f5hkemata pommid\u00a0ja miinid mis tulevad v\u00e4lja Vietnami s\u00f5ja\u00a0aegsest ajast.\u00a0Laos on maailmas l\u00f5hkemata pommide arvu poolest suurim riik. Umbes 2 miljonit tonni pomme viskasid USA \u00f5huj\u00f5ud \u00f5hur\u00fcnnakutes \u00fcle Laose ajavahemikus 1964-1973 ning umbes 50% pommitavast territooriumist on ikka veel pommidega kaetud.\u00a0P\u00f5llumajandusega tegeleva ja turismi arendava riigi jaoks on see suur probleem sest inimesed saavad vigastada ja kaotavad elu l\u00f5hkemata pommide ja miinide otsas. Igal aastal saab surma ca 50 inimest selle tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n Myanmar\u00a0ehk vana Burma (eesti keeles on olnud kasutusel nimi\u00a0Birma<\/strong>)<\/strong> riigi ametlik eestikeelne nimi on\u00a0Myanmari Liidu Vabariik<\/strong>) on maa ja riik\u00a0Kagu-Aasias. Kuni aastani 2010 oli riigi ametlik nimi\u00a0Myanmari Liit<\/strong>. Ta piirneb Bangladeshi, India, Hiina Rahvavabariigi,\u00a0Laose,\u00a0Tai ning\u00a0India ookeaniga\u00a0(Andamani mere, Bengali ja Mottama lahega). \u00a0Myanmari\u00a0pealinn on Naypyidaw<\/strong>. See asub\u00a0Mandalay piirkonnas sisemaal. Pealinn toodi\u00a0Yangonist\u00a0\u00fcle\u00a02005 aastal. Samal aastal hinnati elanike arvu 97 400 inimesele pealinnas. 2014. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv juba 1,6 miljonit. Sellega on Naypyidaw Myanmari suuruselt teine linn.<\/p>\n Riigi nime Euroopa keeltes palus muuta riigi praegune juhtkond kes\u00a01989\u00a0kuulutas riigi\u00a0birmakeelseks\u00a0nimeks Pyi-daung-zu Myan-ma Naing-ngan-daw<\/strong> ja ingliskeelseks nimeks\u00a0Union of Myanmar<\/em><\/strong>.\u00a0\u00dcRO\u00a0on nimemuutust tunnustanud. M\u00f5ned riigid, sealhulgas\u00a0USA\u00a0ja\u00a0Suurbritannia\u00a0kasutavad riigi endist nime (inglise keeles\u00a0Burma<\/em>) sest nad ei tunnusta s\u00f5jav\u00e4elist diktatuuri millelt uus nimi p\u00e4rineb. Ka riigi demokraatlik opositsioon kasutab endist nime. Eestikeelne p\u00f5hinimi oli vahepeal “Myanmar”, alates 2006. aasta suvest j\u00e4lle “Birma” ning alates 2015 aasta aprillist uuesti Myanmar.<\/p>\n … Myanmari lipp!<\/p><\/div>\n Myanmar on mussoonkliimaga subtroopiline ja troopiline p\u00f5hiliselt m\u00e4gine maa. M\u00e4eahelikke lahutavad\u00a0Irrawaddy,\u00a0Salweeni\u00a0ja\u00a0Sittaungi\u00a0j\u00f5gede orud. Irrawaddy ja Salweeni j\u00f5ed saavad alguse\u00a0Hiina Rahvavabariigi\u00a0territooriumil asuvalt\u00a0Tiibeti kiltmaalt. T\u00e4htsaim j\u00f5gi ongi\u00a0Irrawaddy<\/strong>\u00a0j\u00f5gi mille \u00e4\u00e4rsetel viljakatel madalikel elab enamik riigi elanikest. Myanmari p\u00f5hjapiiri \u00e4\u00e4res asuvad k\u00f5rged m\u00e4eahelikud kus k\u00f5rgemad m\u00e4ed ulatuvad kuni 5\u00b4881 meetrini.\u00a0Kliima on suuremas osas riigist v\u00e4ga sademeterikas kusjuures sajab peaaegu ainult suvel. Myanmaris on kolm aastaaega! Vihmaaeg mai l\u00f5pust oktoobri keskpaigani, jahe aastaaeg novembri l\u00f5pust m\u00e4rtsi l\u00f5puni ja kuum aastaaeg aprillist novembrini. Peaaegu pool Myanmari territooriumist on kaetud metsaga. K\u00f5ige sademeterikkamatel aladel on tavalised laialehised igihaljad vihmametsad. V\u00e4iksema sademetehulgaga piirkondades langetavad puud kuival aastaajal lehed.<\/p>\n … t\u00fc\u00fcpiline Myanmari transpordivahend mis toodetud Hiinas!<\/p><\/div>\n Myanmari elanikest on 70\u00a0%\u00a0birmalased ja samapalju k\u00f5neleb samuti birma keelt. Naaberriigis Tais elab 600 000 registreeritud Myanmari p\u00e4ritolu v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6list kuid miljonid t\u00f6\u00f6tavad mitteametlikult, moodustades Tais t\u00f6\u00f6tavatest v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6listest 80%. Keskmine eluiga on 57 aastat ja imikute suremus on iga 1\u00b4000 s\u00fcnni kohta 77\u00a0 ning kirjaoskajaid inimesi on 85% elanikkonnast.<\/p>\n Myanmar on \u00fcks maailma vaesemaid maid mis kannatab stagnatsiooni, halva juhtimise ja isolatsiooni t\u00f5ttu kuid 150 aastat tagasi briti asumaana oli ta \u00fcks rikkamaid riike Kagu-Aasias. 75% t\u00f6\u00f6tajatest on tegev\u00a0p\u00f5llumajanduses. Myanmaris on rikkalikult nefriiti,\u00a0safiiri ja teisi kalliskive,\u00a0naftat,\u00a0maagaasi\u00a0ja muid v\u00e4\u00e4rtuslikke mineraale. 90% maailma rubiinidest p\u00e4rineb Myanmarist mille punased kivid on hinnatud nende puhtuse ja\u00a0v\u00e4rvitooni t\u00f5ttu. Paljud USA ja Euroopa juveelifirmad sealhulgas Bulgari, Tiffany ja Cartier keelduvad nende kalliskivide ostmisest sest kaevandustes kasutatakse orjat\u00f6\u00f6d ning peaaegu kogu kasum l\u00e4heb valitsevale s\u00f5jav\u00e4ele. Myanmar on ka veel \u00fcks maailma k\u00f5ige korrumpeerunud riike ja ta asub 183 riigi hulgas eelviimasel kohal.<\/p>\n … bensiinijaam ja teeninduspunkt Myanmaris!<\/p><\/div>\n Myanmari idaosas\u00a0Laose\u00a0ja\u00a0Tai\u00a0piiri \u00e4\u00e4res on Myanmari pool \u201eKuldsest Kolmnurgast\u201c. Seal kasvatatakse\u00a0unimagunat\u00a0ja toodetakse sellest\u00a0heroiini. Uimastitootmise taaskasvamise t\u00f5ttu\u00a0Afganistanis on Myanmar heroiini tootmise esimese koha maailmas vahetanud teise koha vastu kuid moodustab kogu maailma toodangust ikkagi 25% ja on\u00a0ebaseaduslike uimastite sealhulgas\u00a0amfetamiinide\u00a0peamine tootja.<\/p>\n Myanmar on\u00a0kaheteistk\u00fcmnendal kohal\u00a0maailmas oma s\u00f5jav\u00e4e suuruse poolest. S\u00f5jav\u00e4gi on Myanmaris v\u00e4ga m\u00f5jukas kus k\u00f5ik valitsuskabineti ja ministeeriumi juhtivad ametikohad on s\u00f5jav\u00e4e\u00a0valduses.\u00a0Myanmari s\u00f5jav\u00e4e kulud on suured ja arvatakse, et lisaraha tuleb heroiini kaubanduse toetamisest.\u00a0Myanmar impordib suurema osa oma relvadest Venemaalt, Ukrainast, Hiinast ja Indiast. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on veel, et lapss\u00f5durid m\u00e4ngisid olulist rolli Myanmari armees kuni aastani 2012. Pered m\u00fc\u00fcsid lapsi Myanmari s\u00f5jav\u00e4ele ajateenijateks riisikoti, kanistri bensiini \u00a0v\u00f5i 40 dollari eest.<\/p>\n Kambod\u017ea\u00a0on\u00a0riik\u00a0Kagu-Aasias\u00a0Indohiina poolsaarel. Kambod\u017ea piirneb l\u00e4\u00e4nes\u00a0Taiga, p\u00f5hjas\u00a0Laose ja l\u00f5unas\u00a0Tai lahega. \u00a0Kambod\u017ea\u00a0pealinn on Phnom Penh ning suurim linn ka riigis oma 1,5 miljoni elanikuga. Legendi j\u00e4rgi olevat 1372. aastal Penhi nimeline vana naine leidnud Mekongi j\u00f5e kaldalt viis Buddha kuju. Austuse m\u00e4rgiks ehitas ta l\u00e4hedalasuva m\u00e4e otsa nende jaoks p\u00fchamu ja sinnasamma tekkinud linn sai selle j\u00e4rgi nimeks Phnom Penh (Penhi m\u00e4gi<\/em>). Phnom Penh on riigi majanduslik, t\u00f6\u00f6stuslik, kultuuriline ja ajalooline keskus. Koos\u00a0Siem Reap\u00b4iga\u00a0on ta ka riigi peamisi turismi sihtpunkte.<\/p>\n Kambod\u017ea p\u00f5hjaosas paikneb troopilise metsaga kaetud m\u00e4estik, kirdes troopilise metsaga kaetud ning rikkaliku loomastiku ja taimestikuga platoo, keskosas on madal keskplatoo kus kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja ube, ning l\u00f5unaosas on liivarannad ja tegeldakse kalap\u00fc\u00fcgiga.\u00a0Kambod\u017eas valitseb\u00a0l\u00e4hisekvatoriaalne\u00a0mussoonkliima. Aastaajad v\u00f5ib jagada kaheks, suvi (mai\u2013september) ja talv (november\u2013m\u00e4rts). Suvel toob l\u00f5unast Tai lahelt ja India ookeanist puhuv tuul kaasa rohkelt sademeid. Talvel sajab v\u00e4he ja tuul puhub p\u00f5hjast. Temperatuur j\u00e4\u00e4b aasta l\u00e4bi 21\u201335 \u00b0C vahele. Sademete rohkeimad kuud on september ja oktoober ning vaeseimad jaanuar ja veebruar. Kambod\u017ea k\u00fclastamiseks on parimad kuud novembrist jaanuarini kui \u00f5huniiskus ja temperatuur on madalamad.<\/p>\n Kambod\u017ea suurim j\u00f5gi on\u00a0Mekong ja j\u00f5gi on laevatatav kogu riigis. Kambod\u017ea suurim j\u00e4rv on\u00a0Tonle Sab mis on ka suurim mageveej\u00e4rv Kagu-Aasias. See on Mekongiga \u00fchenduses\u00a0Tonle j\u00f5e\u00a0kaudu mis \u00fchineb Mekongiga Phnom Penhis. J\u00e4rve keskmine veetase v\u00f5ib langeda 0,5\u20131,5 meetrini ja pindala 2\u00b4500\u20132\u00b4700 ruutkilomeetrini. Kui mussoonvihmad t\u00f5stavad Mekongi j\u00f5e taset hakkab Tonle j\u00f5gi\u00a0septembris-oktoobris tagurpidi voolama. Tonle Sab\u00b4i j\u00e4rve veetase t\u00f5useb 9\u201315 meetrini ja pindala suureneb 6-10 korda. See v\u00e4ldib ka \u00fcleujutusi Phnom Penhi linna \u00fcmbruses sest j\u00f5gi voolab vastupidi. Kui Mekongi j\u00f5e tase alaneb hakkab j\u00f5gi taas p\u00f5hjast l\u00f5unasse voolama. Kambod\u017eas on esindatud sellised loomad nagu punahundid, elevandid, karud, pantrid, ja\u00a0tiigrid, samuti on neil arvukalt\u00a0m\u00fcrkmadusid.<\/p>\n Kambod\u017ea kogu rahvastikust 85\u201390% moodustavad\u00a0khmeerid. Khmeerid on Kambod\u017ea alasid asustanud alates 2 sajandist. 9 sajandil\u00a0tekkis\u00a0Khmeeri Impeerium mille \u00f5itseng kestis\u00a015. sajandini ja oli Kagu-Aasia v\u00f5imsamaid impeeriume toonasel ajal. Esialgu oli riigi pealinnaks Angkor. P\u00e4rast\u00a0tailaste\u00a0r\u00fc\u00fcsteretke\u00a01432. aastal viidi see \u00fcle Phnom Penhi. Angkor j\u00e4eti peagi l\u00f5plikult maha ja kasvas\u00a0d\u017eunglisse. Ebaedukad s\u00f5jad viisid riigi majanduse alla ja p\u00f5hjustasid territoriaalseid kaotusi, kuid riik ise j\u00e4i p\u00fcsima kuni\u00a019. sajandi\u00a0keskpaigani.<\/p>\n Valitsus on\u00a0konstitutsiooniline monarhia.\u00a0Peaminister on\u00a0valitsusjuht\u00a0 kuid\u00a0kuningas on\u00a0riigipea.\u00a0Peaminister nimetatakse ametisse kuninga n\u00f5uandel ja rahvusassamblee n\u00f5usolekul. Ametlikult on mitmeparteiline demokraatia, kuid tegelikult on riik endiselt \u00fche osapoolega juhitud riik, kus domineerivad\u00a0Kambod\u017ea Rahvapartei\u00a0ja sellest parteist m\u00e4\u00e4ratud peaminister.<\/p>\n … Kambod\u017ea lipp!<\/p><\/div>\n Kambod\u017ea\u00a0korruptsiooni\u00a0tase\u00a0\u00fcletab enamikke maailma riike.\u00a0Korruptsioon m\u00f5jutab kohtus\u00fcsteemi, politseid ja teisi riigiasutusi.\u00a0Valitsusametnike eelistused ja karistamatus on tavaline.\u00a0N\u00e4iteid valdkondadest kus Kambod\u017eas igap\u00e4evaselt korruptsiooniga kokku puututakse on meditsiiniteenuste saamine, liiklusrikkumiste kinni m\u00e4tsimine ja \u00f5iglaste kohtuotsuste tegemine.\u00a0Ettev\u00f5tted tegelevad laiaulatusliku b\u00fcrokraatiaga kui soovivad saada litsentse ja lubasid eriti ehituslubadega seotud toimingud kus altk\u00e4emaksu n\u00f5udmine ja pakkumine on selles protsessis tavap\u00e4rane.<\/p>\n Kambod\u017ea on \u00fcks vaesemaid riike maailmas millise olukorra on tekitanud hiljutised kodus\u00f5jad. Majandusabi tuli ainult\u00a0idabloki\u00a0riikidest\u00a0ja\u00a0kuivas t\u00e4ielikult kokku p\u00e4rast\u00a0N\u00f5ukogude Liidu kokkuvarisemist. Negatiivne m\u00f5ju majandusele on keskkonnakatastroofid nagu \u00fcleujutused ja p\u00f5uad. V\u00e4lisinvesteeringud l\u00e4hevad peamiselt teenindussektorisse kus liikumapanev j\u00f5ud on turism.\u00a0Avatakse uusi hotelle, restorane Phnom Penh\u00b4is, Sihanoukville\u00b4is ja Siem Reap\u00b4is. Eriti huvitab turiste iidne khmeeri kultuur koos Angkor Wat’iga mida k\u00fclastab aastas ligi 1-2 miljonit turisti.<\/p>\n … k\u00fcpsetatud tarantlid ning t\u00fc\u00fcpiline villane pear\u00e4tt mida kannab iga naine seal maal!<\/p><\/div>\n Ennem kui selle jutu k\u00f5ik kokku v\u00f5tan, tahtsin Teile veel rahav\u00e4\u00e4ringuid tutvustada, et palju siis euro eest kohalikke saab ja mis on nende rahade nimetused. Antud juhul on tegemist m\u00e4rts 2018 ametlike kurssidega. Muidugi saab seda raha vahetada v\u00e4heke siia ja sinnapoole kursiga ning k\u00f5ige parema kursi saad siis kui vahetad dollareid. Nagu n\u00e4ete on numbrid suured ja rehkendada peab oskama, et mitte lasta endal nahka \u00fcle k\u00f5rvade t\u00f5mmata. Viimast juhtub seal muidugi harva sest suurem osa inimesi on ausad.<\/p>\n Sellega ongi k\u00f5ik maad enamv\u00e4hem jutustatud koos oma p\u00f5nevuste ja vigadega.\u00a0K\u00f5ikjal puutusime kokku \u00fclima s\u00f5bralikkuse, lahkuse, abivalmiduse ja teenindusega. Konkreetselt Sinuga tegeletakse niikaua kui Sa rahule j\u00e4\u00e4d!\u00a0Keskmiselt on seal v\u00f5imalik \u00e4ra elada miinimum eesti palga eest kui lepid tagasihoidlikuma ulualusega ning saad lisaks tunda r\u00f5\u00f5mu soojast kliimast, heast toidust, s\u00f5bralikest ja abivalmis inimestest ning soojast mereveest.\u00a0Kogu selle vaesuse, mustuse ja r\u00e4pasuse keskel on inimesed ikka r\u00f5\u00f5msad ja \u00f5nnelikud! Tunnevad alati Sinu tegemiste \u00fcle r\u00f5\u00f5mu, ise elades p\u00e4ev korraga ainult! Neil k\u00f5igil on omad unistused ja soovid, kuid suuremal osal nad unistusteks ja soovideks j\u00e4\u00e4vadki!<\/p>\n Ait\u00e4h Teile kes Te viitsisite mind kuulata, lugeda ja kaasa elada! Ait\u00e4h reisikaaslastele Annelile ja Edvinile! J\u00e4rgmise reisi m\u00f5tted ootavad juba internetis tuhnimist!<\/em><\/p>\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Nagu ma juba esimeses osas kirjutasin oli reisi m\u00f5te juba pikki aastaid ehk alates sellest kui k\u00e4isime mere Kagu-Aasias. Plaan hakkas ilmet v\u00f5tma 1,5 aastat tagasi kui panin paika reisi sihtkohad ning mida seal ilmtingimata k\u00fclastada. Tegelikult ongi mandri Kagu-Aasia … J\u00e4tka lugemist \n
Qatar<\/strong><\/h2>\n
![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/2000px-Flag_of_Qatar.svg_-1024x402.png\")
![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/600px-QAT_orthographic.svg_.png\")
<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/Doha_skyline0001-1024x683.jpg\")
Tai<\/strong><\/h2>\n
![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/900px-Thailand_on_the_globe_Southeast_Asia_centered.svg_.png\")
<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/900px-Flag_of_Thailand.svg_.png\")
![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/1024px-Wild_Asian_elephants_at_Khao_Yai_NP-1024x786.jpg\")
Vietnam<\/strong><\/h2>\n
![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/Vietnam_on_the_globe_Southeast_Asia_centered.svg_.png\")
<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/1024px-Traffic_in_HCMC-1024x768.jpg\")
![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/Flag_of_the_Communist_Party_of_Vietnam.svg_.png\")
Laos<\/strong><\/h2>\n
![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/Laos_on_the_globe_Southeast_Asia_centered.svg_.png\")
<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/600px-Flag_of_Laos.svg_.png\")
![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/Phuan_Girls-680x1024.jpg\")
Myanmar<\/strong><\/h2>\n
![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/Myanmar_on_the_globe_Southeast_Asia_centered.svg_.png\")
<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/1280px-Flag_of_Myanmar.svg_-1024x682.png\")
![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/Typical_vehicle_Myanmar-1024x683.jpg\")
![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/Petrol_station_Mandalay_2-1024x845.jpg\")
Kambod\u017ea<\/strong><\/h2>\n
![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/Cambodia_on_the_globe_Southeast_Asia_centered.svg_.png\")
<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/625px-Flag_of_Cambodia.svg_.png\")
![\"\"](\"http:\/\/meelis.raume.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/Fried_tarantula_Cambodia-1024x768.jpg\")
Epiloog<\/strong><\/h2>\n
\n