Veepeeglisse s\u00fcgavalt vaadates,
\nme kujud on otsekui – aeg.
\nTormakalt edasi roomates,
\njustkui l\u00e4hekski – viimane laev.<\/p>\n
Kui kaua, kui kaua on j\u00e4\u00e4nud veel,
\nhulkpalju aastaid – v\u00f5i \u00fcks.
\nNii m\u00f5nigi maha on j\u00e4\u00e4nud sel teel,
\nkurb on, et niimoodi l\u00e4ks.<\/p>\n
Seisame k\u00f5ik – vana pildi ees
\nja n\u00e4gime, et keegi sealt viipab.
\nIstume nurgas ja silmad on vees,
\niga\u00fcks meist saabuvat r\u00fc\u00fcpab.<\/p>\n
Veepeeglis n\u00e4hes aega kadumas,
\nkuhugi kaugele aastate taha.
\nVeel kuidagi ei suuda me aduda,
\net keegi meist sinnagi j\u00e4i maha …<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Veepeeglisse s\u00fcgavalt vaadates, me kujud on otsekui – aeg. Tormakalt edasi roomates, justkui l\u00e4hekski – viimane laev. Kui kaua, kui kaua on j\u00e4\u00e4nud veel, hulkpalju aastaid – v\u00f5i \u00fcks. Nii m\u00f5nigi maha on j\u00e4\u00e4nud sel teel, kurb on, et niimoodi … J\u00e4tka lugemist