{"id":5929,"date":"2019-07-03T20:02:42","date_gmt":"2019-07-03T18:02:42","guid":{"rendered":"http:\/\/meelis.raume.eu\/?page_id=5929"},"modified":"2019-08-13T22:10:24","modified_gmt":"2019-08-13T20:10:24","slug":"detroit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/meelis.raume.eu\/?page_id=5929","title":{"rendered":"Detroit"},"content":{"rendered":"\n

Ennem kui sukeldun Detroidi linna jutustusse, r\u00e4\u00e4gin veel mis meil p\u00f5nevat oli teepeal Niagarast Detroiti. Kas just p\u00f5nev aga v\u00e4he ekstreemne oli k\u00fcll! J\u00e4ime kiirteel v\u00e4ga tugeva tormi ja vihmasaju k\u00e4tte kus suurem osa autodest j\u00e4igi kiirtee \u00e4\u00e4rde seisma sest s\u00f5ita ei n\u00e4inud. Ja ega ei n\u00e4egi sest vihma kallab tugeva tuulega nagu t\u00fcnnist esiklaasile ja kojamehed ei jaksa p\u00fchkida. Ma k\u00fcll liikusin 40-50 km\/t edasi kuid vaatev\u00e4lja erilist ei olnud, mingid \u00e4hmased piirjooned ainult eess\u00f5itvast autost. Hea, et k\u00f5ik panevad kohe avariituled plinkima mis h\u00f5lbustas v\u00e4heke n\u00e4gemist. Eks see intensiivne sadu pool tunnikest kestiski kuid selle ajaga j\u00f5uab n\u00e4iteks linnat\u00e4navad seal nii \u00fcle uputada, et autod on poolest saadik vee sees. Meil seda ohtu ei olnud sest kiirteed on ikka p\u00f5ldudest ja linnadest k\u00f5rgemal. Niipalju siis tormist ja vihmast, kuid edaspidi ennem Detroiti oli veel \u00fcks p\u00f5nev \u0161eik!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

See \u0161eik oli piiripunktis Kanadast USA poolele. Tegelikult v\u00e4heke pelgasin seda piiripunkti esialgu, et hakkab j\u00e4lle kamm minu 10 aastase viisaga jne, kuid k\u00f5ik laabus kenasti, juba ette \u00f6eldes. Nagu USA\u00b4st Kanadasse kontrollib passe ainult Kanada pool, on sama ka Kanadast USA poole kus passe kontrollitakse ainult USA poolel. Valisime piiripunktiks Detroidist \u00fclevalpool oleva Sarnia linna mis on veel Kanada pool ja asub ta Huron\u00b4i j\u00e4rve l\u00f5unapoolses tipus. USA poolele saamiseks tuli meil esmalt \u00fcletada 2 km pikkune sild nimega Blue Water Bridge. Eeldasin, et seal ei ole niipalju autosid kui otse Detroiti s\u00f5ites. Sisuliselt tuli 20 km ring, kuid mida hiljem ainult t\u00e4nasime. Piirile j\u00f5udes oli meie ees ainult m\u00f5ni auto ning pea olime t\u00f5kkepuu juures. Ulatasin passid onule kes istus putkas ja siis tulid m\u00f5ned k\u00fcsimused \u201ea la\u201c kus kohast eestlased siia j\u00f5udsid? R\u00e4\u00e4kisin, et lendasime Bostoni, rentisime auto ja p\u00f5rutasime Kanadasse (Montreal, Kingston, Toronto, Niagara) ja n\u00fc\u00fcd oleme otsaga siin ning edasi veel hunnik USA linnu meil \u00fcle veel vaadata. \u00dctles, et tublid ja millal siis eesti tagasi \u2013 vastasin, et kuu viimasel p\u00e4eval. J\u00e4i vastustega rahule ja siis hakkas ise r\u00e4\u00e4kima, et temal poeg teenis eestlastega koos Afganistanis ning ei j\u00f5udnud eesti s\u00f5dureid \u00e4ra kiita. Eestlased pidid olema v\u00e4ga toredad inimesed jne – see v\u00f5ttis lausa silma m\u00e4rjaks! \u00dches\u00f5naga v\u00e4ga soe piiri\u00fcletus oli, kus meil tehti kiiresti passid ja juba saimegi \u00f6elda ait\u00e4h ning head aega! T\u00f6\u00f6 kiire ja korralik!    <\/p>\n\n\n\n

\"\"
… Sarnia!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Blue Water Bridge!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Detroit on Ameerika \u00dchendriikide Michigani osariigi suurim linn. See asub Kanada piiri \u00e4\u00e4res, mida eraldab Kanadast Detroiti j\u00f5gi. Linn ja j\u00f5gi on saanud nime prantsuskeelse s\u00f5na \u201ed\u00e9troit\u201c (v\u00e4in) j\u00e4rgi. Elanike arv on 2018. aasta seisuga oli arvestuslikult 672\u00b4662 kuid metro areas elab siiski 4\u00b4292\u00b4060 elanikku. Elanike arv on alates 1950. aastast langenud enam kui 60%. Rahvastiku v\u00e4henemine on tingitud elanike koondumisest eeslinnadesse, t\u00f6\u00f6stuse \u00fcmberstruktureerimisest ja Detroiti autot\u00f6\u00f6stuse krahhist. 1920. aastal oli Detroit aga New Yorgi, Chicago ja Philadelphia j\u00e4rel neljas linn riigis. Elanike arv kasvas 20. sajandi esimesel poolel peaaegu kuus korda, peamiselt Euroopast ja l\u00f5unaosariikidest saabunud sisser\u00e4ndajate toel. K\u00f5ige suurem oli Detroiti elanike arv 20. sajandi keskel, kui 1950. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 1 849 568, mil linn oli elanike arvult riigis viiendal kohal. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
… lipp!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… pitsat!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Detroit \u00f5htul!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

V\u00e4ga sagedased on linnas t\u00f6\u00f6puudusest tingitud sotsiaalsed probleemid,\nm\u00e4ssud jne, samuti on Detroidis v\u00e4ga k\u00f5rge kuritegevuse tase. 82,7%\nelanikkonnast on mustanahalised, 10,6% valgeid, ladinaameeriklasi on 6,8%, 1,1%\naasialasi ja lisaks veel teistest rassidest 3%. 1950. aastatel oli valgete ja\nmustanahaliste suhe peaaegu vastupidine: valgeid 83,6%, mustanahalisi 16,2%.\nDetroit on \u00fcks rassiliselt eraldatumaid linnu USA-s.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
… selline n\u00e4gi v\u00e4lja Detroit 1942 aastal, taamal k\u00f5rghoonete siluett!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
…. mahaj\u00e4etud alates 1958. aastast Packardi luksus autode tehas. <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Linna rajasid 1701. aastal prantsuse karusnahakauplejad. 19. sajandi ja 20. sajandi vahetusel kujunes Detroit riigi suurimaks autot\u00f6\u00f6stuskeskuseks. Sinna rajati Ford Motor Company, General Motorsi, Chrysleri peakorter ning nende tehased. Detroit sai autot\u00f6\u00f6stuse pealinnaks t\u00e4nu t\u00f6\u00f6sturile Henry Ford, kes avas seal 1903. aastal Ford Motor Company tehase, kuigi esimese autotehase oli paar aastat varem avanud Ransom E. Olds (Oldsmobile’i tehase). Kui tootmine oli h\u00e4sti k\u00e4ima l\u00e4inud, lasi Ford 1913. aastal k\u00e4iku konveieri, mis kiirendas toodangu valmimist mitu korda. Erakordne muudatus tootmises v\u00f5imaldas tolle aja kuulsamat autot Ford T toota 146 t\u00fckki tunnis. V\u00f5rdluseks toodeti seda sama mudelit 1908. aastal tunnis heal juhul vaid 7 t\u00fckki. Hea palk meelitas tehastesse t\u00f6\u00f6le arvukalt inimesi \u00fcle osariigi ja isegi Euroopast. 1903 aastal loodud tehast juhib t\u00e4nap\u00e4eval samuti sellesse kuulsasse suguv\u00f5ssa kuuluv Henry Fordi pojapojapoeg William Clay Ford, Jr. Seda tehast ja muuseumi k\u00fclastasime samuti meie, mis oligi plaanis sest ega seal Detroidis midagi muud erilist vaadata olegi. Meie k\u00fclastasime lisaks veel kohalikku turgu Eastern Market selles kummituste linnas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
… t\u00f6\u00f6vahetus Ford Motor Company tehases Highland Parkis 1910 aastal.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Fordi peamaja!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… muuseum!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… esimene logo 1903.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… logo aastast 1927 mis kestis peaaegu t\u00e4naseni!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… t\u00e4nap\u00e4eva logo!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
muuseumi sisenemisel!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… paremal presidendi autod!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… kuulsaim esimene mudel lahti v\u00f5etult!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… toonane konveierliin!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Ford tootis k\u00f5ike mida eluks vaja oli!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Enne Fordi asutas t\u00f6\u00f6stur Henry M. Leland 1902. aastal Detroitis Cadillac\nAutomobile Company. Lisaks asutas David D. Buick 1903. aastal ettev\u00f5tte Buick\nMotor Company. 1908. aastal l\u00f5i William C. Durant ettev\u00f5tte General Motors, mis\nostis kahe aasta jooksul Cadillaci, Oldsmobile’i, Oaklandi (Pontiaci eelk\u00e4ija)\nja mitu teist v\u00e4iksemat autotootjat. 1903. aastal sai Detroitis alguse veel \u00fcks\nsuur autotootja \u2013 Packard. 1910. aastal tegutsenud 202 autotootjast on\nt\u00e4nap\u00e4evaks alles j\u00e4\u00e4nud vaid kolm: Buick, Cadillac ja Ford (Chevrolet loodi\nalles 1911. aastal).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Lisaks autotootjatele suurenes enne Esimest maailmas\u00f5da t\u00f6\u00f6stus, mis\ntegeles autoosade tootmisega. Paljud sellised ettev\u00f5tted saavutasid suurema edu\np\u00e4rast autotootjatega lepingu s\u00f5lmimist. 1917. aastal oli Detroitis 23\nautotootjat, mis pakkusid t\u00f6\u00f6d 93 000 ja lisaks 132 osaettev\u00f5tet veel 44 000\ninimesele. Autodega kaasnes ka n\u00f5udlus paremate teede j\u00e4rele. 1909. aastal\nehitati Woodwardi aven\u00fc\u00fcle maailma esimene betoonmaantee l\u00f5ik. Liikluse\nreguleerimiseks leiutas Detroiti liikluspolitseinik William Potts 1920. aastal\nfoori, millel oli esimesena kolm v\u00e4rvi: punane, kollane ja roheline. Antud\nfoori me kasutame ka t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcle maailma.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… toodeti ka suuri generaatoreid!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… elektripirnide liin!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Aastal 1943 puhkes linnas valgete ja mustade vahel m\u00e4ss ning rasside vaheline pinge p\u00fcsis probleemina ka j\u00e4rgmiste aastak\u00fcmnete jooksul. J\u00f5ukam keskklass hakkas sel ajal peamiselt linnast p\u00f5hjas olevatesse Oaklandi ja Macombi maakondade eeslinnadesse lahkuma, viies kaasa kohalikud maksutulud. Seda s\u00fcndmust hakati nimetama \u201ewhite flight\u201c ehk valgete \u00e4ralend. N\u00e4iteks 1920. aastal elas Oaklandi maakonnas vaid 90 tuh. inimest, kuid 1960. aastal juba 690 tuh. 1967 puhkes litsentsita baarile tehtud politseihaarangu j\u00e4rel viis p\u00e4eva kestnud m\u00e4ss, milles hukkus 43 ja sai vigastada peaaegu 1\u00b4200 inimest ning r\u00fc\u00fcstamise ja tulekahju t\u00f5ttu h\u00e4vis palju hooneid. M\u00e4ssu j\u00e4rel kiirenes veel inimeste v\u00e4ljavool eeslinnadesse, paljud v\u00e4ike\u00e4rid sulgesid uksed v\u00f5i kolisid mujale. Linn hakkas v\u00f5imu kaotama kuritegevusele ja seal tegutsevatele bandedele. Samuti oli seal j\u00e4rgneva 50 aasta jooksul korrumpeerunud linnapead kes olid seotud j\u00f5ukude ninameestega, lokkav korruptsioon, altk\u00e4emaksud ametkondades, politseis jne.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Ford Mustang!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Ford toodab neid koolibusse veel t\u00e4nap\u00e4evani!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ja n\u00fc\u00fcd v\u00e4heke teisi autosid nagu Chrysler, Chevrolet, La Salle, Mercury ning \u00fched esimesed autod mis ilmavalgust n\u00e4gid.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
… kuninglik Bugatti aastast 1931 mis maksis toona 43\u00b4000 $ ja omas 300 h\/j.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… 1965 s\u00f5ideti selle autoga ligi 660 km\/h.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… kunagine presidendi rong!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Roosvelt\u00b4i kunagine hobuveok aastast 1902.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Roosvelt\u00b4i presidendi auto Lincoln 1939.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
…president Eisenhower\u00b4i Lincoln 1950.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… president Kennedy Lincoln 1961, kus ta ka m\u00f5rvati!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… president Reagan Lincoln 1972!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Juulis 2013 sai Detroitist USA ajaloo suurim pankrotistunud linn. Linna kohustused v\u00f5lausaldajate ees olid 18,5 miljardit dollarit. 2013. aastal asus linnas 80 000 t\u00fchjalt seisvat maja ja 40% t\u00e4nava valgustitest ei p\u00f5lenud. Kuritegevusele v\u00e4gagi soodne pinnas. Alles m\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi ilmus meie \u00c4rip\u00e4evas artikkel kus linn m\u00fc\u00fcb t\u00fchjalt seisvaid maju 1\u00b4000 dollari eest t\u00fckk. Linn on veel tuntud samuti oma muusikat\u00f6\u00f6stuse poolest. Linnas on asutatud plaadifirma Motown kelle teenuseid kasutas ka selline mees kui Stevie Wonder ja muidugi veel palju teisigi kuulsusi kes on seotud antud plaadifirmaga.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
… motell oli meil \u00fcsna normaalne<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… ja s\u00fc\u00fca saime samuti h\u00e4sti Applebees\u00b4ist!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Detroit\u00b4i turu juures!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… turul!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… kohvioad!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… DJ oli keset turgu!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… pitsid ja satsid!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… WC harjad!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… lift!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… muusik t\u00e4naval!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Meil l\u00e4ks muidugi k\u00f5ik h\u00e4sti ja meiega keegi t\u00fcli ei norinud ning me olime ise samuti m\u00f5nusad. Eks need kaks linna (Detroit ja New Orleans) omavahel v\u00f5istlegi kuritegevuses 1 ja 2 koha p\u00e4rast, nii on olnud ja nii ilmselt j\u00e4\u00e4bki! Muidugi on linnapilt pungil narkomaanidest, kerjustest ja igasugu muudest kahtlastest tegelastest ning just see erilist usaldust ei tekitanud meilegi. Kuid midagi hullu seal samuti ei olnud sest sellist eluviisi olen ma n\u00e4inud New Orleans\u00b4is k\u00fcllaga kui sai seal elatud ning millest sai toona ka \u00fcks pikemat sorti luulelugu kirjutatud – selle lisan siis siia l\u00f5ppu!<\/p>\n\n\n\n

Unistuste maa

Unelmate kauge maa,
unistus, kuis sinna saab!
T\u00f6\u00f6mees igavene ori
k\u00f5ikjal r\u00e4pasus ja pori!

S\u00fcsil muretu on elu
p\u00e4ike t\u00f5useb algab melu!
Kahva rabab k\u00e4pad rakku
\u00f5lu voolab sangast makku!

Armuvalus s\u00e4ngi poeb
issameie palvet loeb!
\u00c4rgates on saapad jalas
neetud klaasi kurat valas!

Kaunitarid tihedad
\u201edrive in\u201c p\u00e4tse vihuvad!
Meeste parkand k\u00e4epuude
halvab kumeruse luudel!

Krediidiajalugu vaja
pankur avab kullapaja!
Eluaegne pangaori
\u201epayday\u201c n\u00e4rib, k\u00f5hus korin!

Advokaat teeb mustast valge
must v\u00f5i valge Tema palgel!
Paragrahvid keerdu l\u00e4evad
musta raha k\u00f5\u00f5rdi n\u00e4evad!

Eluheidik murest vaba
silla all s\u00fcgab musta naba!
\u00d6ise \u201eambulance\u201c huigel
keerab k\u00fclge, n\u00e4gu muigel!

Uuel maal on elu hea
meelem\u00fcrgist paks veel pea!
Elu justkui tsitadellis
\u201ehomo sapiens\u201c selles rollis! <\/pre>\n\n\n\n
\"\"
… Detroit\u00b4i kesklinn GM hoone!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… politseimaja!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… Broadway piirkond!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… mahaj\u00e4etud maja Detroit\u00b4is!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
J\u00e4rgmises osas liigume edasi l\u00f5unasse ning k\u00fclastame selliseid kohti nagu Dayton, Cincinnati ja Louisville!<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Ennem kui sukeldun Detroidi linna jutustusse, r\u00e4\u00e4gin veel mis meil p\u00f5nevat oli teepeal Niagarast Detroiti. Kas just p\u00f5nev aga v\u00e4he ekstreemne oli k\u00fcll! J\u00e4ime kiirteel v\u00e4ga tugeva tormi ja vihmasaju k\u00e4tte kus suurem osa autodest j\u00e4igi kiirtee \u00e4\u00e4rde seisma sest … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":6473,"parent":5918,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"onecolumn-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-5929","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5929","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5929"}],"version-history":[{"count":27,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5929\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6476,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5929\/revisions\/6476"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5918"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/6473"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5929"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}