{"id":5944,"date":"2019-07-03T20:19:29","date_gmt":"2019-07-03T18:19:29","guid":{"rendered":"http:\/\/meelis.raume.eu\/?page_id=5944"},"modified":"2019-09-16T22:13:39","modified_gmt":"2019-09-16T20:13:39","slug":"baltimore-philadelphia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/meelis.raume.eu\/?page_id=5944","title":{"rendered":"Philadelphia"},"content":{"rendered":"\n

Philadelphia mida tuntakse ka k\u00f5nekeeles kui \u201ePhilly\u201c asub Pennsylvania\nosariigis Delaware’i j\u00f5e \u00e4\u00e4res. See on Pennsylvania osariigi rahvaarvult suurim\nja USA kuues linn suuruselt. Maailmas kuulub see linn esimese 50 hulka. Linn\noli New Yorgi j\u00e4rel \u00fcks p\u00f5hilisemaid kirdeosariikide k\u00f5rgseltskondlikke\nkultuurikeskusi. 2018. aastal elas Philadelphias 1 584 138 inimest ning metro\nalal 6,1 miljonit elanikku. 2017. aastal hindas loendusb\u00fcroo, et linna rahvastikus\noli 41% mustanahalisi, 35% valgeid, 14% hispaanlasi v\u00f5i latinosid, 7% aasialasi\nja 0,5% p\u00f5liselanikke. Philadelphia on mustade arvult suuruselt kolmas linn\np\u00e4rast New Yorki ja Chicagot. Ligikaudu 32% olid linna elanikkonnast 2015.\naastal t\u00f6\u00f6tud mis on k\u00f5rgeim protsent Detroiti j\u00e4rel. Philadelphia on SKP\ntootluse j\u00e4rgi USA linnadest nelja suurima hulgas ja maailmas lausa \u00fcheksas SKP\ntootluse j\u00e4rgi mis on 312 miljardit USA dollarit. Ainult New Yorgis (1133\nmiljardit dollarit), Los Angeleses (693 miljardit dollarit) ja Chicagos (460\nmiljardit dollarit) oli suurem SKP. V\u00e4iksem SKP oli n\u00e4iteks Washingtonis,\nBostonis ja Miamis.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
…lipp!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… vapp!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… kiirtee sillad!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Inglise kveeker William Penn rajas linna 1682. aastal Pennsylvania koloonia\npealinnaks. Penn nimetas linna Philadelphiaks mis t\u00e4hendab kreeka keeles\n“vennalik armastus” ja tuletatud Vana-Kreeka terminitest. Penn oli\nkogenud usulist tagakiusamist ja tahtis, et tema koloonia on koht kus iga\u00fcks\nv\u00f5ib kummardada ja uskuda seda keda soovib. See sallivus mis oli palju suurem\nkui enamikul teistel kolooniatel viis paremate suheteni kohalike p\u00f5liselanikega\nja soodustas Philadelphia kiiret kasvu Ameerika t\u00e4htsaimaks linnaks.  Philadelphia t\u00e4htsus ja keskne asukoht\nkolooniates tegid sellest Ameerika revolutsion\u00e4\u00e4ride keskuse. 1750. aastaks oli\nPhiladelphia \u00fcletanud m\u00f5jukuse Bostonist ning sai Suurbritannia suurimaks\nlinnaks ja sadamaks Londoni j\u00e4rel. Ameerika revolutsioonis oli oluline roll\nAmeerika \u00dchendriikide asutajate kohtumispaigana kes allkirjastasid iseseisvuse deklaratsiooni\n1776. aastal ja p\u00f5hiseaduse 1787. aasta Philadelphia konventsioonil.\nPhiladelphia oli suurim linn kuni vallutati New York 1790. aastal. Linn oli\nrevolutsiooni ajal \u00fcks riigi pealinnadest (1790-1800) kus toimis USA ajutise\npealinnana kuni Washington DC ehitati. 19. sajandil sai Philadelphiast suur\nt\u00f6\u00f6stuskeskus ja raudtee s\u00f5lmpunkt. Linn kasvas j\u00f5udsalt Euroopa sisser\u00e4ndajate\nm\u00f5jul kellest enamik olid p\u00e4rit Iirimaalt, Itaaliast ja Saksamaalt.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Philadelphia j\u00e4\u00e4b niiske subtroopilise kliima tsooni kus linna merepoolses\nosas on parasv\u00f6\u00f6tmeline merekliima ja p\u00f5hjas kontinentaalne kliima. Suved on\ntavaliselt kuumad ja sombused, s\u00fcgis ja kevad on kerged ning talv on m\u00f5\u00f5dukalt\nk\u00fclm. Linna tugevaim lumetorm oli 1996. aasta jaanuaris kus korraga sadas maha 78\ncm lund. Varas\u00fcgis ja hiline talv on tavaliselt kuivad, veebruaris on k\u00f5ige\nv\u00e4hem sademeid. K\u00f5rgeim temperatuur +41 kraadi on linnas m\u00f5\u00f5detud 7. augustil\n1918 kuid temperatuurid \u00fcle +38 ei ole tavalised. Madalaim ametlikult\nregistreeritud temperatuur -24 oli m\u00f5\u00f5detud 9. veebruaril 1934. aastal. Temperatuurid\n\u221218 v\u00f5i madalamad on haruldased.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Philadelphia ajalugu meelitab kohale palju turiste, kuna  Independence National Historical Park (kuhu\nkuulub Liberty Bell, Independence Hall ja muud ajaloolised paigad) mis v\u00f5tavad\naastas vastu \u00fcle 5 miljoni k\u00fclastaja. Linn v\u00f5ttis 2016. aastal vastu juba 42\nmiljonit siseturisti kes j\u00e4tsid sinna hinnanguliselt 6,8 miljardit \u200b\u200bdollarit. Philadelphia\nsadam on kogumahutavuse j\u00e4rgi ja kaubavoogude l\u00e4bimise j\u00e4rgi USA suuremate\nmeresadamate seas. Philadelphias oli 1990. aastal 525 m\u00f5rva mis teeb 31 m\u00f5rva\n100 000 elaniku kohta kuid n\u00fc\u00fcd on see arv kahanenud 300 m\u00f5rvani aastas kuid\nikkagi peaaegu 1 p\u00e4evas mis annab USA linnade edetabelis 6 koha. Tuntumatest\nmuusikutest on sealt linnast p\u00e4rit Alecia Beth Moore alias \u201ePink<\/strong>\u201c ja\nv\u00e4ga palju muid muusikuid ning n\u00e4itlejaid.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Meie k\u00fclastasime antud linnas siis Liberty Bell\u00b4i, Independence Hall\u00b4i, City Tavern\u00b4it, Elfreth’s Alley (allesj\u00e4\u00e4nud t\u00e4nav alates aastast 1702)  ja Eastern State Penitentiary (vanglat) ning p\u00e4eva j\u00e4tsime veel firmakaupade outlet keskuses sisseostudeks. Alustame siis Liberty Bell\u00b4ist<\/strong> mis on valatud 1752 ja sai vabaduse ikooniks kui kuulutati v\u00e4lja iseseisvus kella k\u00f5listades. Kellal on peal kiri kus kutsutakse kuulutama vabadust k\u00f5ikide selle maa inimestele. Kell viidi 19. sajandi l\u00f5pus USA-s ringreisile, et inspireerida vabadust ning kindlustada riigi piire mis pandi paika s\u00f5dadega. Kell l\u00f5petas oma teekonna Philadelphias 1915. aastal kus see asub siiani. T\u00e4naseks on kell avatud \u00fcldsusele vaatamiseks avatud paviljonis kus on v\u00e4ljapanekud ja videod selle ajaloo kohta.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
… kuulus vabaduse kell!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… vabaduskella paviljon paremal!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Independence Hall<\/strong> on hoone kus arutati ja v\u00f5eti vastu nii USA\niseseisvusdeklaratsioon 1776. aastal kui ka USA p\u00f5hiseadus 1787. aastal ja kus\nGeorge Washington valiti kontinentaalarmee \u00fclemjuhatajaks. Hoone valmis 1753.\naastal. Elfreth’s Alley<\/strong> on ajalooline t\u00e4nav Philadelphias mis p\u00e4rineb\naastast 1702. Alates 2012. aastast on t\u00e4naval 32 maja, mis on ehitatud aastatel\n1728\u20131836. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
… Independence Hall! <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… seestpoolt!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… selles ruumis tehti t\u00e4htsad otsused!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… sama hoone on ka 100 dollarise tagak\u00fcljel!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… Elfreth’s Alley, t\u00e4nav aastast 1702! <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

City Tavern<\/strong> on ajalooline k\u00f5rts mis tegutseb alates 1773 aastast ja seda k\u00fclastasid Ameerika \u00dchendriikide loojad nende hulgas samuti George Washington. Peale iseseisvuse v\u00e4ljakuulutamist suunduti samuti sinna k\u00f5rtsu \u00f5lut jooma. Seal toimusid k\u00f5rgetasemelised \u00fcritused, sealhulgas esimese iseseisvuse juubeli t\u00e4histamine. Algne hoone p\u00f5les osaliselt 20. sajandil maha ja j\u00e4\u00e4nused lammutati m\u00f5ni aasta hiljem. Praegune hoone on taastatud vanal kujul ja \u00fcldsusele avatud restoranina mis kasutab t\u00fc\u00fcpilisi 18. sajandi retsepte ja jooke. Samuti on teenindav personal toonases riietuses. Antud restorani on k\u00fclastanud enamv\u00e4hem k\u00f5ik USA presidendid ja samuti printsess Diana. Meie saime samuti seda k\u00f5rtsu v\u00e4isata ning maitsta toonase retsepti j\u00e4rgi tehtud \u00f5lut millele olid antud erinevate USA riigi loojate nimed nagu Washington, Jefferson jne.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… printsess Diana!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Eastern State Penitentiary<\/strong> vangla ehitati 1829. aastal eesm\u00e4rgil, et kurjategijad paranevad kuritegelikust m\u00f5tlemisest \u00fcksikutes kongides. Selle avamise ajal peeti seda maailma k\u00f5ige kallimaks ja k\u00f5rgtehnoloogilisemaks vanglaks ning sai kiiresti eeskujuks enam kui 300 vanglale kogu maailmas. Pangar\u00f6\u00f6vel Willie Sutton ja gangsteri j\u00f5ukude pealik Al Capone olid vangla k\u00f5ige m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsemad vangid. K\u00fclastajad n\u00e4evad Al Capone’i kongi toonast sisustust nagu see oli tema viibimise ajal. Kongid kavandati nii, et vangidel oleks kiriku tunne. Karistuss\u00fcsteemi eesm\u00e4rk polnud lihtsalt karistada vaid viia kurjategija vaimse m\u00f5tlemise ja muutuste poole. Tegelikkuses viisid aga valvurid l\u00e4bi mitmesuguseid f\u00fc\u00fcsilisi ja ps\u00fchholoogilisi piinamismeetodeid mitmesuguste erinevate rikkumiste karistuseks. Vangidele aru p\u00e4he panemiseks k\u00fclmetati neid talvel k\u00fclmuvas vees, aheldati keeli k\u00fclma raua vastu mis pani keele rebenema, aheldati vangid p\u00e4evadeks istuvasse asendisse nahast taburettide peale ja v\u00e4ga halvasti k\u00e4itunud vangid viidi \u00fche kongi all olevasse auku kaheks n\u00e4dalaks kus neil polnud valgust ega mingit kontakti valvuritega ja v\u00e4ga v\u00e4he toitu.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Eastern State Penitentiary! <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Al Capone kong!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… ja hiljem renoveeritult!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… tavaline kong!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kongide uksed olid metallist mis kaetud omakorda puituksega, et summutada\nm\u00fcra ja l\u00e4bikostumist. Paljud arvasid sealolevate uste v\u00e4iksuse kohta, et\nvangidel oleks raskem v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda minimeerides r\u00fcnnaku turvat\u00f6\u00f6taja vastu.\nTeised on selgitanud, et v\u00e4ikesed uksed sundisid vange oma kambrisse\nsisenemisel kummarduma. See kujundus on seotud patukahetsusega ja seotud vangla\nreligioosse inspiratsiooniga. Kongid olid betoonist ja \u00fche pisikese klaasitud\nkatuseaknaga mis pidi t\u00e4histama “Jumala silma”, osutades vangidele,\net Jumal j\u00e4lgis neid alati. Kongist v\u00e4ljaspool oli individuaalne vabaaja ala\nmis oli \u00fcmbritsetud k\u00f5rgete m\u00fc\u00fcridega nii, et vangid ei saaks suhelda. Iga\nkinnipeetava vabaaja aeg s\u00fcnkroniseeriti nii, et kaks \u00fcksteise k\u00f5rval asuvat\nvangi ei oleks samal ajal v\u00e4ljas. Kinnipeetavatel lubati alale isegi\nlemmikloomi. Kui vang lahkus oma kongist pani valvur koti p\u00e4he, et teised\nvangid teda \u00e4ra ei tunneks. Kongid olid oma aja kohta v\u00e4ga mugavad ja arenenud\nkus kraanist voolas puhas vesi ning WC oli olemas loputusvesi. Torud piki \u00fchte\nseina t\u00f6\u00f6tasid talvekuudel keskk\u00fcttena, et vangidel hoida meeleolu ja\nparanduslik eesm\u00e4rk selgena. Valvurid loputasid tualette surveveega isegi kaks\nkorda n\u00e4dalas. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… auto pandi isegi kongis kokku!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Vanglas on n\u00e4ha palju erinevaid v\u00e4ljapanekuid sektsioonides mis on j\u00e4\u00e4nud peaaegu samaks kui nende tegevusaastatel. Eksponaadid h\u00f5lmavad p\u00f5hjalikku \u00fclevaadet kinnipidamiste kohta kogu Ameerikas nende v\u00f5rdlusi teistes riikides ja vangide tegemisi. Lisaks juurde \u00fcks n\u00e4ide inimese s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmisest toona! 1924. aastal m\u00f5istis Pennsylvania kuberner Gifford Pinchot kellegi Pep\u00b4ile kassi tapmise eest eluaegse vanglakaristuse. V\u00e4idetavalt oli Pep tapnud kuberneri naise \u00e4rahellitatud kassi. 3. aprillil 1945 viisid suure p\u00f5genemise l\u00e4bi kaksteist kinnipeetavat (sealhulgas kurikuulus pangar\u00f6\u00f6vel Willie Sutton ) kellel \u00f5nnestus aasta jooksul vangla m\u00fc\u00fcri alla kaevata seni avastamata 30 m tunnel. Hilisemate renoveerimiste k\u00e4igus avastati veel 30 l\u00f5puni kaevamata tunnelit. Vangla suleti 1971. aastal ja t\u00e4na on see \u00fcldsusele avatud kui muuseum mis toob sinna igal aastal ligi 220 000 k\u00fclastajat.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… m\u00e4nguv\u00e4ljak!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… p\u00f5genemise koht!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… vanglas j\u00e4\u00e4dakse ka rasedaks!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… koolitusfilmid!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… kaubanduskeskuses!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… ostud tehtud!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… New Yorki poole!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… meie saak outletist (\u00f5htul hotellis)!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sellega on \u00fcks osa j\u00e4lle l\u00e4bi! J\u00e4rgmised jutud tulevad juba New Yorkist!<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Philadelphia mida tuntakse ka k\u00f5nekeeles kui \u201ePhilly\u201c asub Pennsylvania osariigis Delaware’i j\u00f5e \u00e4\u00e4res. See on Pennsylvania osariigi rahvaarvult suurim ja USA kuues linn suuruselt. Maailmas kuulub see linn esimese 50 hulka. Linn oli New Yorgi j\u00e4rel \u00fcks p\u00f5hilisemaid kirdeosariikide k\u00f5rgseltskondlikke … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":7399,"parent":5918,"menu_order":7,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"onecolumn-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-5944","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5944","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5944"}],"version-history":[{"count":27,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5944\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7457,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5944\/revisions\/7457"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5918"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/7399"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5944"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}