{"id":7883,"date":"2019-10-10T17:22:29","date_gmt":"2019-10-10T15:22:29","guid":{"rendered":"http:\/\/meelis.raume.eu\/?page_id=7883"},"modified":"2019-10-11T17:19:24","modified_gmt":"2019-10-11T15:19:24","slug":"reisi-kokkuvote","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/meelis.raume.eu\/?page_id=7883","title":{"rendered":"Reisi kokkuv\u00f5te"},"content":{"rendered":"\n

Et k\u00f5ike asju kokku v\u00f5tta tuleb teha lihtsalt mingi kokkuv\u00f5te reisist ja,\net ma ei unustaks hiljem siis mainin kohe, et pildid mis siia vahele tulevad on\nsiis k\u00f5ige \u00fclevamatest hetkedest nii Kandas kui USA\u00b4s  Mis siis \u00f6elda selle pika reisi kokkuv\u00f5tteks?\nTore reis oli, sai kogeda ja n\u00e4ha v\u00e4ga palju! K\u00fclastasime 40 vaatamisv\u00e4\u00e4rsust\nv\u00f5i maagilist kohta kuigi plaanis oli \u00fcle 50 kuid aega selleks k\u00f5igeks ei\nj\u00e4tkunud aga p\u00f5hikohad sai vaadatud. Olin USA\u00b4s 5 korda ja v\u00e4isanud juba varasemalt\nerinevaid osariike, n\u00fc\u00fcd lisandus juurde veel 16 osariiki ehk siis kokku 29 osariiki\non l\u00e4bi k\u00e4idud \u201eniiv\u00f5rd kuiv\u00f5rd\u201c nende kordadega. Need reisikaaslased kes olid\nesmakordselt USA\u00b4s said kohe k\u00e4tte 18 osariiki. Mina olin kahes juba varem\nk\u00e4inud ja nii j\u00e4i minu arv v\u00e4iksemaks ehk 16. Kaido ja Anneli olid \u00fcldse esimest\nkorda Ameerika mandril mis oli nende jaoks omamoodi p\u00f5nev reis kindlasti –\nihaldatud Ameerika ikkagi. Muidugi oli mulle ja teistele reisikaaslastele\nesimest korda Kanadasse minek samuti ootuslik ja meelik\u00f6itev. Enam v\u00e4hem\ntegimegi sellise tripi nagu blogi alguses kaardi \u00fcles panin kuid kilomeetreid\ntuli rohkem sest paraku s\u00f5idad tihti ikka edasi tagasi, kas hotelli juurest\ns\u00f6\u00f6ma v\u00f5i eksid v\u00e4heke \u00e4ra ja teed v\u00e4ikese ringi sisse. Kokku tuli meil\nkilomeetreid 5\u00b4500 ja kirde USA nurk saigi sellega l\u00e4bi s\u00f5idetud. \u00dcldjuhul on\nP\u00f5hja-USA osariigid sama tsiviliseeritud kui Euroopa, kuid erineb ikkagi v\u00e4he kultuuriselt\nja olemuselt Euroopast. On kindlaks tehtud, et Paleo-indiaanlased r\u00e4ndasid\nSiberist P\u00f5hja-Ameerika mandriosale v\u00e4hemalt juba 12 000 aastat tagasi kuid\ntegelik vanus ulatuvat 15 000 aasta taha. R\u00e4\u00e4gin n\u00fc\u00fcd v\u00e4heke l\u00e4hemalt, et\nmis v\u00f5i kes, see USA siis on!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
… USA gloobusel!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… lipp, kus peal samuti 50 osariiki t\u00e4hekestena!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… vapp!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… \u00fcks mis meelde j\u00e4i oli kindlasti meie hea auto!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ameerika \u00dchendriigid (inglise keeles United States of America ehk USA) on\nriik mille p\u00f5hiosa paikneb P\u00f5hja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas\nAtlandi ookeani ja l\u00e4\u00e4nes Vaikse ookeaniga. P\u00f5hjas on USA\u00b4l maismaapiir Kanada\nja l\u00f5unas Mehhikoga. P\u00f5hja-Ameerika mandri loodeosas asub eraldi Alaska osariik\nmillel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. Antud Alaska\nsiis osteti juba 1867 aastal Venemaa k\u00e4est 7,2 miljoni dollari eest mida venelased\nn\u00fc\u00fcd s\u00fcgavalt kahetsevad kuid mis teha, tehing on tehing ja tagasi seda keerata\nei saa. Saab s\u00fc\u00fcdistada ainult kunagist lolli tsaari ja tema valitsust. Muuseas,\nAlaska osariik on k\u00f5ige suurem teiste osariikide hulgas ja samas ka k\u00f5ige\nh\u00f5redamalt asustatud. USA\u00b4le kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas,\nsealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis ning veel palju m\u00f5jupiirkondi\nmaailmas ehk \u00fclemeresaared.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
… USA \u00fclemeremaad!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… Christoph Kolumbus kes avastas Ameerika 1492, kuid pidas seda Indiaks!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… Amerigo Vespucci kelle j\u00e4rgi nimetati Ameerika manner! <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… Detroit!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… muuseum Detroit\u00b4is!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Suuruselt on USA kolmas riik maailmas oma 327 miljoni elanikuga. Eespool siis on Hiina ja India. Samuti hoiab USA kolmandat kohta territooriumi poolest, kuid siin on ees Venemaa ja Kanada. USA riik tekkis idaranniku \u00e4\u00e4res asutatud kolmeteistk\u00fcmnest Suurbritannia kolooniast mis l\u00e4bi revolutsiooni vabanesid. Etniliselt jaguneb USA 76,5% valgeteks kelle hulgast on 18,3% latiinosid, peale selle on 13,4% mustad ja ligi 6% asiaadid. Kogu rahvastikust moodustab 14% saksa ameeriklastest kes on kunagi v\u00e4ljar\u00e4nnanud Euroopast. 13% kogu rahvastikust r\u00e4\u00e4gib hispaania keelt ehk 40 milj. elanikku. 73% rahvastikust on kristlased, 21% uskmatuid ja 2% juute. Riigiv\u00f5lg on 106% SKP\u00b4st (sisemajanduse kogutoodang) mis t\u00e4hendab, et elatakse v\u00f5lgu ehk tuleviku arvelt. USA\u00b4l ongi maailmas k\u00f5ige suurem riigiv\u00f5lg see siis rahaliselt muidugi. Kreekal oli n\u00e4iteks riigiv\u00f5lg \u00fcle 250% SKP\u00b4st. SKP elaniku kohta on 62\u00b4606 USD, v\u00f5rdluseks Eestis on 23\u00b4514 USD elaniku kohta. \u00dches\u00f5naga oleme ca 3 korda taga tootlikkuses inimese kohta. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
… lennumasinate muuseum Dayton\u00b4is!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
B-2 Dayton\u00b4i muuseumis!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Parthenon (Ateena Akropolis) Nashville\u00b4s! <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Johnny Cash muuseum Nashville\u00b4s!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… \u00f6\u00f6elu ja elav muusika igas k\u00f5rtsus Nashville\u00b4s!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

USA elanike maksustamine p\u00f5hineb kodakondsusel ja v\u00e4ljaantud elamislubade\nalusel, mitte f\u00fc\u00fcsilise elukoha j\u00e4rgi. Nii v\u00e4lismaal elavaid mitteresidendist\nkodanikke kui ka rohelise kaardi omanikke maksustatakse nende sissetuleku\nj\u00e4rgi, olenemata sellest, kus nad elavad v\u00f5i kus oma sissetuleku teenivad. See\non ainus riik maailmas peale Eritrea kus seda tehakse. Pealinn on Washington DC\nja k\u00f5ige rahvarikkam linn on New York City millest sai p\u00f5gusalt ka eelnevates\nosades kirjutatud. USA on f\u00f6deraalne vabariik kus kehtib  esindusdemokraatia. Ta on \u00dcRO, Maailmapanga,\nRahvusvahelise Valuutafondi, Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) ja teiste\nrahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
… Knoxville!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… kindlus Knoxville\u00b4s!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… Pigeon Forge teemapark! <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Appalachide m\u00e4estik!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… vana indiaanlaste rada m\u00e4gedes!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… kahe osariigi piiril Appalachide m\u00e4estikus!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Cherokee metsamassiivid!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

USA on k\u00f5rgelt arenenud riik, mille nominaalse SKP j\u00e4rgi on ta maailma\nsuurim majandus. USA on v\u00e4\u00e4rtuste j\u00e4rgi maailma suurim importija ja suuruselt\nteine kaupade eksportija. Nende rahvaarv on 4,4% kogu maailma rahva arvust ning\nneile kuulub 41,6% kogu maailma varandusest ja samuti moodustuvad\nameeriklastest ca pooled kogu miljon\u00e4ride koguarvust maailmas. See on suurim\nosa \u00fclemaailmsest rikkusest mis on koondunud \u00fchte riiki. USA on maailmas k\u00f5ige\nt\u00e4htsam s\u00f5jaline j\u00f5ud, moodustades kolmandiku \u00fclemaailmsetest s\u00f5jalistest\nkulutustest. Ta on rahvusvaheliselt juhtiv poliitiline, kultuuriline ja\nteaduslik j\u00f5ud. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
Biltmore loss Asheville\u00b4s!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… veinikeldris!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… kohalik toodang!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Chimney Rock! <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… Chimney Rock!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… Raleigh eestlased!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… jaapani restoran Raleigh\u00b4is!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… toidu valmistamise show jaapani restoranis! <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

USA k\u00f5rgem seadusandlik v\u00f5im on USA Kongress mis koosneb kahest kojast:\n\u00fclemkojast ehk senatist ja alamkojast ehk esindajate kojast. M\u00f5lemad kojad\npeavad istungeid pealinnas Washingtonis asuvas Kapitooliumis. Riigi juht on\npresident, t\u00e4idesaatev v\u00f5im on USA Presidendi kabinet ehk valitsuskabinet,\nmille liikmeks olevad ministrid teostavad riigijuhtimis\u00fclesandeid l\u00e4bi neile\nalluvate ministeeriumite. Riigi v\u00e4lispoliitikat teostatakse l\u00e4bi v\u00e4lisministri\nehk Ameerika \u00dchendriikide riigisekret\u00e4ri.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
… Luray koopad!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Luray koopad!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… veepeegeldus Luray koobastes!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… rahvuslik surnuaed Arlingtonis!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Pentagon Arlingtonis!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… esimese USA presidendi kodu Mount Vernon\u00b4is!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… esimese USA presidendi kodu Mount Vernon\u00b4is!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… valge maja Washingtonis!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
…kapitoolium Washingtonis!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
monument Washingtonis!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Lincoln memorial!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Korea s\u00f5ja memoriaal!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… katedraal Washingtonis!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

USA koosneb 50 osariigist millel vastavalt riigi f\u00f6deralistlikule\ns\u00fcsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on \u00f5igus luua iseseisvalt\nmajanduse ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega v\u00f5i\nv\u00e4lisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas\nf\u00f6deraalasutuses. Kaitsealased ja v\u00e4lispoliitilised k\u00fcsimused otsustab ning\nlepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavates ministeeriumites. Peale\n50 osariigi lisandub sinna veel \u00fcks ringkond (Columbia ringkond) mida tuntakse\nWashington DC\u00b4na ja mis ei kuulu \u00fchegi osariigi koosseisu, olles eraldiseisev\nf\u00f6deraalringkond mis allub otse USA Kongressile. T\u00e4nap\u00e4eva Washingtoni linn h\u00f5lmab\nterve ringkonna territooriumi ja selle t\u00f5ttu samastatakse sageli linna ja\nringkonda koos. Igal osariigil on oma konstitutsioon mis on detailsem kui\nf\u00f6deraalne konstitutsioon. Ajalooliselt on osariikide v\u00f5imuvaldkonda j\u00e4\u00e4nud\nkorrahoid, haridus, tervishoid, transport ja infrastruktuur kuigi t\u00e4nap\u00e4eval\nrahastatakse ja reguleeritakse ka neid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsel m\u00e4\u00e4ral f\u00f6deraalselt.\n\u00dcldine suundumus on tsentraliseerimise poole mis on tekitanud elavat arutelu\nosariikide v\u00f5imupiiride ja \u00fcksikisikute \u00f5iguste teemal. Riiklikul tasandil on\nigal osariigil Kongressis v\u00e4hemalt \u00fcks esindajatekoja liige ja kaks senaatorit.\nIga osariigi “presidendiks” on kuberner, kes valitakse neljaks\naastaks (New Hampshire’is ja Vermontis kaheks aastaks) ja tema aset\u00e4itjaks on\nasekuberner kes on tihti ka osariigi senati president. Osariigid on jagatud\nmaakondadeks millel v\u00f5ib olla teatud kohalikku valitsusv\u00f5imu kuid nad ei ole\nsuver\u00e4\u00e4nsed. USA konstitutsioonis ei ole \u00f6eldud kas osariikidel on \u00f5igus\nf\u00f6deratsioonist v\u00e4lja astuda v\u00f5i ei ole, kuid Ameerika \u00dchendriikide \u00dclemkohus\notsustas 1869. aasta kohtuasjas, et \u00fchepoolne unioonist v\u00e4ljaastumine on\nkonstitutsioonivastane. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
… 50 osariiki!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Philadelphia kus kuulutati v\u00e4lja USA!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… siin j\u00f5i Washington oma kaaslastega \u00f5lut peale vabaduse v\u00e4ljakuulutamist!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… nimelised \u00f5llemargid (Washington, Jefferson jne.)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
\u2026 Elfreth\u2019s Alley t\u00e4nav Philadelphias, aastast 1702! <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… vangla Philadelphia\u00b4s kus istus Al Capone! <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… selline elu!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Al Capone!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Al Capone kong!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Philadelphia!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ameeriklased on nii USA f\u00f6deratsiooni kui ka oma p\u00fcsielukohaks oleva\nosariigi kodanikud. \u00dchest osariigist teise kolimine on vaba, v\u00e4lja arvatud\nteatud kohtum\u00e4\u00e4ruste alusel, n\u00e4iteks tingimisi vabastatud kinnipeetutel v\u00f5i\np\u00e4rast lahutust laste hooldus\u00f5igust jagavate vanemate lastel. USA osariikidest\nsuurim rahvaarvult on California ca 40 milj. elanikuga. Teisel kohal on Texas\nca 29 milj. elanikuga ja kolmandal kohal on Florida ca 21 miljoni elanikuga.\nNeljandal kohal on New Yorki osariik ca 20 milj. elanikuga. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 5\nosariiki on kas 10 v\u00f5i v\u00e4he \u00fcle 10 milj. ning suurem enamus alla 10 milj.\nelaniku. V\u00e4iksem osariik on Wyoming mis asub Kaljum\u00e4estikus ja rahvaarv on seal\nca 600 tuhat elanikku. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
… muuseum Ellise saarel!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… immigratsiooni muuseum Ellise saarel!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… vabaduse sammas NYC\u00b4is!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Manhattan!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Manhattan Empire State Building\u00b4lt! <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Empire State Building!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ilmselt suudab USA pakkuda turistidele rohkem v\u00e4ga erinevaid elamusi kui \u00fckski teine riik maailmas. Tohutu pindalaga ja suure ning kireva rahvastikuga maana on USA\u00b4s palju vaatamis ja kogemisv\u00e4\u00e4rset nii looduse kui ka kultuuri vallas. V\u00e4listuristide hulga poolest on USA maailmas Prantsusmaa j\u00e4rel teisel kohal \u2013 parematel aastatel k\u00fclastab USA\u00b4d enam kui 60 miljonit v\u00e4listuristi. USA kui turismisihi looduslike magnetite tippu kuuluvad muuhulgas Suur kanjon, Yellowstone rahvuspark, Mount McKinley (Denali) m\u00e4gi, Mammutikoobas, Mississippi j\u00f5gi ja Surmaorg. Kultuuriliste vaatamisv\u00e4\u00e4rsuste tippu USA\u00b4s kuuluvad muuhulgas New Yorgis asuv Vabadussammas, Washingtoni linna mitmed klassitsistlikud ehitised, Mount Rushmore rahvusmemoriaal ja mitmed p\u00f5liselanike asundused. Loomulikult on nimekiri USA parimatest huviv\u00e4\u00e4rsustest iga turisti jaoks erinev. Sobivatest objektidest v\u00f5i \u00fcritustest igal juhul puudust ei tule nii, et k\u00fclastage seda huvitavat ja mitmekesist maad kui v\u00f5imalus on. Sellega ongi USA\u00b4st jutustamine l\u00e4bi saanud ja liigun edasi riiki nimega Kanada kus me viibisime k\u00f5ik esmakordselt.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
… 11.9 memoriaal!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… 11.9 memoriaal!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Times Square!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Times Square! <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… rannad Cape Cod\u00b4is! <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Cape Cod!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Boston!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Boston!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Boston!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… Boston!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Minu ettekujutustes on Kanada \u00fcks lumine ja tundratega kaetud maa kus USA piiri l\u00e4histel t\u00f5usevad suvel samuti temperatuurid +40 kraadi l\u00e4histele. Kuid minule j\u00e4\u00e4b ikkagi kokkuv\u00f5ttes ta selliseks k\u00fclmaks maaks eriti kui m\u00f5tled j\u00e4\u00e4hokile mis on Kanada s\u00fcnnimaa. Nimi Canada ehk Kanada p\u00e4rineb St. Lawrence’i irokeeside s\u00f5nast \u201ekanata\u201c mis t\u00e4hendab \u201ek\u00fcla\u201c v\u00f5i \u201easula\u201c. 1535. aastal kasutasid toonased Qu\u00e9beci piirkonna p\u00f5liselanikud seda s\u00f5na selleks, et suunata prantsuse maadeavastaja Jacques Cartier Stadacona k\u00fcllasse. Hiljem kasutas Cartier s\u00f5na Canada viidates mitte ainult sellele konkreetsele k\u00fclale, vaid kogu piirkonnale, mille omanikuks oli Stadacona pealik Donnacona. Alates 1545. aastast on Euroopa raamatutes ja kaartidel viidatud sellele piirkonnale kui Canadale.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
… Kanada maakeral!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… lipp!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… vapp!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kanada on riik P\u00f5hja-Ameerika p\u00f5hjaosas. Selle koosseisu kuulub k\u00fcmme provintsi ja kolm ala. Need v\u00f5ib omakorda jaotada nelja p\u00f5hipiirkonda L\u00e4\u00e4ne-Kanada, Kesk-Kanada, Atlandi-Kanada ja P\u00f5hja-Kanada. Provintsidel on rohkem autonoomiat kui aladel. Meie viibisime kahes provintsis Quebec mis on suures osas prantsuskeelne ja Ontario mis on ingliskeelne. Kanada pealinn on Ottawa mis asub Ontario provintsi idaosas Ottawa j\u00f5e kaldal. Kanadat \u00fcmbritsevad l\u00e4\u00e4nes Vaikne ookean, p\u00f5hjas P\u00f5hja-J\u00e4\u00e4meri ja idas Atlandi ookean. Kanada on territooriumi j\u00e4rgi maailmas Venemaa j\u00e4rel teine riik. Kanada on samuti maailma k\u00f5ige pikema rannajoonega riik. Tuhandeid aastaid elasid praeguse Kanada territooriumil p\u00f5liselanikkonna erinevad h\u00f5imud. Eurooplastest j\u00f5udsid esimestena t\u00e4nap\u00e4eva Newfoundlandi rannikule L’Anse aux Meadowse viikingid 1000. aasta paiku kelle avastatud Vinland, Markland ja Helluland asusid t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00e4nap\u00e4eva Kanada alal. 1497 maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto (John Cabot) Newfoundlandis v\u00f5i Nova Scotias ning kuulutas maa Newfoundlandina Inglismaa omandiks. Prantsuse maadeuurija Samuel de Champlain j\u00f5udis Kanadasse aastal 1603 ja asutas esimesi Euroopa asunikke p\u00fcsivaid asulaid Port Royali Nova Scotia poolsaarel 1605 ja Qu\u00e9beci 1608. Alates 15. sajandi l\u00f5pust asutati Atlandi ookeani rannikule Inglismaa ja Prantsusmaa kolooniaid. 1689. aastal alanud Prantsusmaa ja Inglismaa vahelises s\u00f5jas kaotas Prantsusmaa osa oma Kanada valdustest. Viimased osad Uus-Prantsusmaast l\u00e4ksid Inglismaa valdusse 1763. aastal. Mitmesuguste konfliktide tulemusena Suurbritanniale kuuluvad P\u00f5hja-Ameerika territooriumid kasvasid v\u00f5i v\u00e4henesid kuni 18. sajandi l\u00f5puni. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
… haldusjaotus!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
… Montreal\u00b4i katedraal!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Saint Joseph\u2019s Oratory Montreal\u00b4is! <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Fort Henry kindlus Kingstonis!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Fort Henry kindlus Kingstonis! <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… katedraal Kingstonis!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Vastavalt 1867 vastu v\u00f5etud Briti P\u00f5hja-Ameerika aktile \u00fchinesid kolm\nkolooniat ja moodustasid f\u00f6deratiivse Kanada. Nii algas provintside ja alade\n\u00fchinemise ja uue omavalitsusliku dominiooni moodustamine. 1931. aasta\nWestminsteri Statuudi alusel tunnistas Suurbritannia Kanada riiklikku\niseseisvust aga t\u00e4iesti iseseisvaks sai Kanada alles 1982. aastal kui v\u00f5eti\nvastu seadus, et Kanada parlament omab \u00f5igust p\u00f5hiseadust muuta s\u00f5ltumata Briti\nparlamendist. Kanadas on f\u00f6deratiivne parlamentaarne demokraatia ja\nkonstitutsiooniline monarhia. N\u00fc\u00fcdisaegne riigipea on kuninganna Elizabeth II\nja riigis on ametlikult kaks riigikeelt (inglise ja prantsuse). Inglise keelt\npeab emakeeleks 56 protsenti elanikkonnast ja prantsuse keelt 21 protsenti\nelanikkonnast mida r\u00e4\u00e4gitakse just Quebeci provintsis. Kanadat on kirjeldatud\nkui t\u00e4ielikku demokraatlikku riiki mille traditsiooniks on t\u00e4nap\u00e4eva liberalism.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
… Toronto teletorn!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… teletornist vaade!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… nii k\u00f5rgel!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Toronto!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… eesti maja Torontos!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… eesti maja Torontos!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… eesti maja Torontos!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Tervikuna on Kanada h\u00f5redalt asustatud, kus enamus tema maismaast\ndomineerivad mets ja tundra. Selle elanikkond on tugevalt linnastunud. \u00dcle 80 protsendi\nelanikest on koondunud suurtesse ja keskmise suurusega linnadesse. Kanada on\n2018. aasta seisuga maailma suuruselt k\u00fcmnes majandus ja ta on \u00fcks k\u00f5ige v\u00e4hem\nkorrumpeerunud riike maailmas. Kanada rahvaarv on 2019. aasta andmetel 37,6\nmiljonit elanikku. SKP elaniku kohta on 48 601 USD ehk siis kaks korda\nk\u00f5rgem kui Eestis. Kanadas on \u00fcks k\u00f5rgemaid sisser\u00e4nde m\u00e4\u00e4rasid elaniku kohta\nmaailmas mille p\u00f5hjuseks on peamiselt majanduspoliitika ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral\nperekondade taas\u00fchinemine. Kanada avalikkus aga ka peamised erakonnad toetavad\npraegust sisser\u00e4ndetaset. 2014. aastal lubati Kanadasse, peamiselt Aasiast,\nkokku 260 400 sisser\u00e4ndajat. Kanada migratsioonipoliitika lubas j\u00e4rgmistel\naastatel 280 000 kuni 305 000 uut alalist elanikku. Kanada v\u00f5tab vastu ka suure\nhulga pagulasi mis moodustavad \u00fcle 10 protsendi iga aastasest \u00fclemaailmsest\np\u00f5genike \u00fcmberasustamise programmist. Peamised t\u00f6\u00f6stuspiirkonnad on Ontario\nprovints ning Qu\u00e9beci provintsi l\u00f5unaosa kus valmib ligikaudu 70% riigi\nt\u00f6\u00f6stustoodangust ning samas on nad ka k\u00f5ige suurema elanikke arvuga provintsid\nkus Ontarios elab 5,6 milj. elanikku ja Quebecis 3,9 milj. elanikku. Torontost\nkui suurimast linnast ma kirjutasin juba blogi algusosas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
… \u00f5lle tarbimine!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… s\u00f6\u00f6mine!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… magamine!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… autod!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… v\u00e4rvide vaatamine!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Tohutu suure territooriumiga Kanada suudab tipptasemel elamusi pakkuda peaaegu igale maitsele. Kanada suurimaks vaatamisv\u00e4\u00e4rsuseks on sealne loodus, mis paljudes piirkondades on inimese poolt veel v\u00e4he rikutud. Turistide seas k\u00f5ige populaarsemad paigad on aga Kanada suuremad linnad, eesk\u00e4tt Toronto, Montreal, Vancouver, Ottawa ja v\u00e4ga suur vaatamisv\u00e4\u00e4rsus Niagara juga. Kultuurihuvilistele pakub p\u00f5nevaid elamusi osa saamine Kanada p\u00f5liselanike kultuurist. Riigi h\u00f5redalt asustatud p\u00f5hjaosas v\u00f5ib kogeda paukuvat pakast, virmalisi, polaarp\u00e4eva ja polaar\u00f6\u00f6d. Ameerika maailmajaos on Kanada USA ja Mehhiko j\u00e4rel populaarsuselt kolmas turismimaa mida soovitan samuti k\u00fclastada kui v\u00f5imalus tekib.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
… Niagara Kanada pool (Hobuseraud)!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Niagara USA pool!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… Niagara all!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… hotellid Niagaras!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
… \u00f6\u00f6elu Niagaras!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sellega ongi l\u00e4bi saanud minu USA-Kanada reisikirjeldus mis k\u00e4tkes palju ajalugu, geograafiat, poliitikat, numbreid, fakte ja teadmisi nii mulle kui ka Teile. Loodan, et oli huvipakkuv jutt millega kohe magama ei j\u00e4\u00e4nud ning pildid andsid teemadele vunki juurde. Ait\u00e4h USA\u00b4le ja Kanadale ning samuti Teile kes Te viitsisite niipalju tunde koos minu blogiga veeta!<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Et k\u00f5ike asju kokku v\u00f5tta tuleb teha lihtsalt mingi kokkuv\u00f5te reisist ja, et ma ei unustaks hiljem siis mainin kohe, et pildid mis siia vahele tulevad on siis k\u00f5ige \u00fclevamatest hetkedest nii Kandas kui USA\u00b4s  Mis siis \u00f6elda selle pika … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":7960,"parent":5869,"menu_order":6,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"onecolumn-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-7883","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/7883","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7883"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/7883\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7970,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/7883\/revisions\/7970"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5869"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/7960"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/meelis.raume.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7883"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}