Iga päev me astume,
seistes ikka tatsume!
Mis on viimse kurvi taga?
Päike seal – kas veel ta ei maga?
Äraarvamatu mäng
labürint kui pehme säng!
Vookleb siia, vookleb sinna
elutahe käsib minna!
Elu on kui habras lõng,
lõppemata teega mäng!
Katkematu pidev joon
katkeb siis kui oled loov!
Algsest lõpuni me teel,
lõpus käia ihkaks veel!
Otsas kurvilised rajad,
kõik olid teel, mis süda vajas!