Arlington – Washington

Arlington on haldusüksus Virginia osariigis. Läänes ja põhjas asuvast Washingtoni linnast eraldab seda Potomaci jõgi. Kuigi formaalselt on Arlington maakond on siiski ta sisuliselt üks linn. Piirkond eraldati 1846 Columbia ringkonnast ja liideti Virginiaga. 1847–1920 oli maakonna nimi Alexandria maakond. Arlingtonis asub USA Kaitseministeeriumi hoone Pentagon, Arlingtoni rahvuslik kalmistu ja Washingtoni Ronald Reagani lennujaam. Arlingtoni rahvaarv oli 2018. aastal hinnanguliselt 237 521 elanikku. Arlingtoni kuulsustest kes seal on sündinud, on ehk kõige tuntum Sandra Bullock kes oli aastatel 2010 ja 2014 kõige enam tasustatud näitleja maailmas. Asepresident Al Gore (Clintoni ajal) on pärit samuti sellest linnast kui Te olete kuulnud sellest asepresidendist muidugi. Arlingtoni elanikest omavad pea 40% ülikooli hariduslikku kraadi mis on ka iseenesest mõistetav sest asub seal ju Pentagon ning linna loetakse üheks harituimaks riigis. Samuti on seal madalaim töötusemäär riigis mis tuleneb ilmselt samuti haridusest. Üle 60% elanikest moodustavad valged, 15% latiinod ja 8% mustad jne.

… endine US Airways peakontor!
… öömaja Arlingtonis!

Arlingtoni ja Washingtoni naaberlinn Alexandria (oli eelnevalt Arlingtoni maakond) mis asub neist ainult 10 km kaugusel on kuulus oma orjakaubanduse keskuse poolest. Aastatel 1828–1861 liikus sealt läbi „Franklin and Armfield Office“ kontorist Mississippisse ja Louisianasse üle miljoni orja. Tänapäeval on sellest tehtud siiski kõlava nimega muuseum „Freedom House Museum“. Sellised lood siis orjakaubandusega Ameerika mandril ning kahjuks praeguse USA valitsuse ja valge maja läheduses lausa.

Franklin and Armfield Office

Mount Vernon

Meie alustasime oma ringkäiku Virginia osariigis Fairfaxi maakonnas asuvat Mount Vernon´i kus külastasime USA esimese presidendi George Washingtoni sünnikodu ja nende perele kuuluvat istandust ning farmi. Ennem kui ma selle looga edasi lähen jutustan Teile mis seiklus meil oli ennem Mount Vernoni kohale jõudmist. Sõitsime ju GPS seadme järgi ja täitsime usinalt tema käske kui lõpuks olime mingis järjekorras ning ees terendas valvuri maja koos sõjaväelastega ja tõkkepuuga kus üks sõjaväelasest daam seisis jalad harkis ning küsis midagi kõigilt nagu ma kaugelt hoomasin. Jõudsime tõkkepuu ette ja küsimusi tuli nagu automaadist “kuhu”, “miks”, “milleks” ,”luba” jne. Meil just midagi tarka vastata ei olnud kui, et sooviks Mount Vernoni jõuda ja GPS juhatas siia. Proua sõjaväelane ei olnud vist sellest kohast midagi kuulnud ja kamandas kulmu kortsutades tagasi. Kunas ma ei saanud tagurdada sest järjekord oli taga, oli ta sunnitud tõkkepuu avama ja meid territooriumile lubama, sõnades, et näete seal 50 meetrit eemal on väljapääs. Selle peale mõned sõjaväelased tõmbasid endid pingule ja lõgistasid relvi ning meie nende sõjakate pilkude all veeresime väljasõidu värava poole. Õnneks meilt seal midagi ei küsitud ja tõkkepuu avanedes saime ainult pedaali põhja tallata. Selline seiklus siis sõjaväelastega aga nüüd edasi Mount Vernoni juurde kus ennist jutt pooleli jäi! Selle piirkonna maad  olid Washingtoni perekonna omandis juba alates Washingtoni vanavanaisa John´i ajast 1674. Algse maja ehitas George Washingtoni isa Augustine umbes 1734. aasta paiku. George Washington laiendas maja kaks korda, üks kord 1750. aastate lõpus ja teinekord 1770. aastatel. See häärber jäi kogu ülejäänud eluks Washingtoni koduks. Pärast tema surma 1799. aastal käis pärand mitme järjestikuse põlve jooksul käest kätte sest kellegi tulud ei olnud selle ülalpidamiseks piisavad. Aastal 1858 tunnistati maja ajaloolise tähtsusega paigaks ning Mount Vernon Ladies’ Association päästis selle varemetesse langemast. Antud heategevuslik organisatsioon omandas selle koos Washingtonile kuuluvate kinnistutega ja kuulub tänapäevalgi sellele organisatsioonile. Praegune kinnistu koosneb 200 ha maast, mõis ja üle 30 kõrvalhoone asuvad Potomac jõe ääres. Kui Washington seal elas siis oli selle kinnistu suurus 3´200 ha. 12. detsembril 1799 veetis Washington mitmeid tunde ratsutamas oma istandustes kus sadas toona lund, rahet ja lörtsi. Ta tuli hilja koju ja sõi sel õhtul ka hiljem oma õhtusööki ilma vahetamata märgi ja läbiligunenud riideid kuivade vastu. Järgmisel päeval ärkas ta tugeva kurguvaluga ja muutus päeva edenedes üha väetimaks. Kõigi käesolevate  raviteenuste abiga tema seisundit parandada ei õnnestunud ja ta suri 67 aastaselt Mount Vernon´is laupäeval, 14. detsembril 1799 kella 22 paiku. Selline siis oli USA esimese presidendi hooletuslik saatus. Huvitav on veel see, et Tema testamendis, mis oli kirjutatud mitu kuud enne tema surma andis ta käsu, et peale tema naise Martha surma saavad vabaks kõik orjad kes kuuluvad neile. 1799. aastal Mount Vernoni 317-st orjast veidi vähem kui pooled, 123 orja kes kuulusid George Washington´ile vabastati 1801 aastal.

… kabel!
… paremal George Washington ja vasakul tema naine Martha!
… presidendi vande andmine!

Pentagon

Pentagon on USA Kaitseministeeriumi peahoone mis asub Arlingtonis, Virginia osariigis. Hoone valmis ajavahemikus 11. september 1941 kuni 15. jaanuar 1943. Kuupäeval 11. september 2001. (on see juhuslik kokkusattumus, et täpselt 60 aastat hiljem kui alustati ehitust) kukutati terroristide poolt kaaperdatud lennuk selle hoone lääne küljele. Kõik 59 lennukis olnud tsiviilisikut ja 5 terroristi hukkusid lisana hoones viibinud 70 tsiviilisikut ja 55 sõjaväelast. Ehk siis kokku 189 inimest. Lennuki löök kahjustas tõsiselt hoone ühe tiiva välimist rõngast ja põhjustas selle osalise kokkuvarisemise. Rünnakute ajal oli Pentagon renoveerimisel ja paljud kontorid olid hõivamata mis tõi kaasa vähem ohvreid. 4´500 inimesest kes selles piirkonnas enne remonti töötasid, viibis toona vaid ca 800. See oli Pentagoni ainus sprinkler süsteemiga piirkond mis oli rekonstrueeritud terasest sammaste ja kangide võrguga, et pidada vastu pommiplahvatustele. Terasarmatuur mis oli poltidega kokku ühendatud tervikuks moodustas selle hoone osa kõigist viiest korrusest ühtse konstruktsiooni ning hoidis seda osa 30 minutit kokku varisemast ning see oli piisav aeg, et sajad inimesed said sealt ohutult välja põgeneda ja roomata. Pärast seda sündmust keelati avalik sissepääs ja ligipääs Pentagonile. Praegu saab sisse ainult turismi grupis USA kodanikuna ehk siis muu maailm viisnurkse poti juurde enam ei pääse. Meiegi proovisime ühe Pentagoni suubuvale jalakäijate sillale pääseda kuid ei õnnestunud sest valvurid tormasid kohe meie poole ja karjusid, et ei tohi pildistada, filmida ja jääge seisma jne. Saime sealt jooksuga plehku panna ning valvuritel ei õnnestunudki meid kinni võtta. Lõpp hea, kõik hea, lippasime ruttu parklasse autosse ja ainult andsin gaasi tagasi mitte vaadates. Selline oli siis meil Pentagoniga tutvus!

… siia platsile parkisime meiegi oma auto!
… sinna silla peale jõudsime juba päris kaugele!
… põgene vaba laps, vii peitu maailma vabadus…!
… 11.9.2001

Hoone on nime saanud viisnurkse põhikuju järgi ja maksis toonastes ehitushindades 31,1 miljonit dollarit. Lõplikuks hinnaks kujunes siiski 83 miljonit dollarit ja valmis sai see gigant 16 kuuga. Pentagon tuleb sõnast pentagramm mis on korrapärane tähtviisnurk. Pentagramm on sümbol, millele on aegade jooksul omistatud väga erinevaid tähendusi. Alles üsna hiljuti pääsesime me ühe viisnurga alt minema nüüd terendab järgmine viisnurk oma sõbraliku haardega. Tegemist on maailma suurima kontorihoonega ja USA arhitektuuripärandina kaitse all oleva majaga. Põrandapindalalt on Pentagon kolm korda suurem kui kuulus New Yorgi pilvelõhkuja Empire State Building. Penatgonis töötab tänapäeval 23´000 tsiviil ja sõjaväelise taustaga töötajat ning lisaks  3´000 tugipersonali töötajat. Hoonel on viis külge, viis korrust maapinnal ja  kaks keldrikorrust ning viis rõngaskoridori (igal korrusel siis üks rõngas ümberringi). Kogu koridoride pikkuseks on mõõdetud 28,5 km. Ühe külje pikkus on 281 meetrit ja ring siis 1,4 km. Pentagonil on ka hüüdnimi rahva hulgas mis on „ground zero“ ehk siis eesti keeles „nullpunkt“. Kasutatakse seda terminit tuumapommi plahvatuse juures kuhu just pomm kukub ning kus on kõige suuremad kahjustused. Pentagoni juures on palju miitinguid ja protesti aktsioone korraldatud mis olid ennekõike seotud Vietnami sõjaga. Hoone nimi Pentagon on saanud Kaitseministeeriumi ja kogu USA sõjamasina tugevuse sünonüümiks.

… rahvussurnuaialt vaadatuna!
… Pentagon!

Arlington National Cemetery

Kalmistu asub Arlingtonis nagu nimestki välja loeb. Kalmistule on maetud sõjaväelasi ja muid tähtsaid tegelasi juba alates 1864. aastast. Sinna on maetud nii ameerika kodusõja, I ja II maailmasõja, Korea, Vietnami jne sõdades hukkunute säilmed. Sinna on maetud kosmoselaevade (nt Challenger), kaaperdatud lennukite pilootide, veteranide ja muude sõjaväelaste (terrorismivastane võitlus jne) ning tundmatute sõdurite säilmeid. Kalmistul puhkab samuti 2 USA presidenti, 2 senaatorit ja 1 armee kindral. Kalmistul asub umbkaudu 400´000 hauda. Kalmistul paikneb memoriaal amfiteater kus toimuvad riiklikud matused ning peetakse veteranide ja mälestuspäeva (Memorial Day) tseremooniaid.

… väravad!
… see on tähtsate tegelaste matuste ja muude tseremooniate pidamise koht (Amfiteater)!
… amfiteater!
… mälestuspäeval tähistatakse kõik haud lippudega!
… see monument oli mingi laeva meremeestele!

Piiratud ruumi tõttu on kalmistule matmise kriteeriumeid koomale tõmmatud. Järgnevatel isikutel on õigus matmiseks kalmistule ja need siis toon siia välja.

  1. Kõik relvajõudude tegevväelased
  2. Kõik pensionil olevad veteranid kes olid tegevad aktiivses teenistuses
  3. Mis tahes endine relvajõudude liige kes on vähemalt 30% puudega
  4. Relvajõudude endine liige kes saanud teenetemärkidest nagu aumärk, austatud teenistusrist, hõbetäht ja lilla süda
  5. Mis tahes endine relvajõudude liige kes teenis aktiivselt ja kellel oli üks järgmistest ametikohtadest nagu USA valitsuse valitav amet (näiteks ametiaeg Kongressis), USA Ülemkohtu esimees või USA Ülemkohtu kaaskohtunik
  6. Missiooni juhid sõjakonfliktides
  7. Iga endine sõjavang kes teenis auväärselt USA riiki

Kõigi ülalnimetatud kõlblike veteranide abikaasa, lesk, alaealine laps või alaliselt ülalpeetav laps ning teatavad vallalised täiskasvanud lapsed.

Lesk või naine kui relvastatud jõudude liige kes oli kadunud või maetud merel või kukkus lennukist välja jne. Relvajõudude liige, kes on seotud USA sõjaväe kalmistutega teistes maades ja mida hooldab lahingu monumentide komisjon. Arlingtoni riiklikule kalmistule on juba maetud isiku abikaasa, alaealine laps või alaliselt ülalpeetav laps. Alaealise lapse või alaliselt ülalpeetava lapse vanemad, kelle säilmed, lähtudes vanema õigustest, on juba maetud Arlingtoni.

Kui need tingimused on täidetud võib endise relvajõudude liikme juurde matta samasse hauda lähedase sugulase.

Järgnevalt lähme edasi Washingtoni ja seal on meil põhilisteks kohtadeks kus käia, valge maja, kapitoolium ehk siis valitsushoone, Washingtoni monument ja mõningad memoriaalid.

Washington

Washington on Ameerika Ühendriikide pealinn. Seal töötavad USA president, valitsus ja kongress (Pentagon jääb Virginia osariiki kuigi jääb mõne kilomeetri kaugusele), välissaatkonnad jpm. Linnas elab 702´445 elanikku ning metro alal kokku 6,2 miljonit asukat. Elanikkond jaguneb enamvähem 50-50 mustad ja valged. 1696 asutati Georgetowni asula mille maa-ala langeb enam vähem kokku praeguse Georgetowni linnaosaga Washingtonis. Pärast Ameerika revolutsiooni taasiseseisvunud riigi valitsuse asukohaks nimetati Washington mis tuleb siis USA esimese presidendi ja riigi looja George Washingtoni järgi kes valis samuti toona linnale antud asukoha. Linn on USA föderaalvalitsuse ja mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide asukoht mis on oluline maailma poliitilisel areenil. Marylandi ja Virginiaga piirneva Potomaci jõe ääres asuv linn on üks enimkülastatud linnu maailmas kus aastas külastab üle 20 miljoni turisti. Washingtonis ei ole uhkeid klaasmaju ega kõrgeid hooneid sest seda piirab 1910. aastal vastuvõetud hoonete kõrguse seadus mis keelab pealinnas kõrghoonete ehitamise rohkem kui 40 m. See seadus kehtib ka tänapäeval kuid erandeid on tehtud konkreetsetele hoonetele linnas milleks on Püha Matteuse kirik (1930), Harringtoni hotell (1914), Riiklik pressiklubi hoone (1926), Ameerika vabamüürlaste tempel (1930) ja Georgetowni ülikooli haigla (1945). Nagu nimekirjast näete siis viimane järeleandmine toimu 1945.

…lipp!
… vapp!
… Kennedy keskus (ooper, teater jne)!
… Washington Post!
… linnavalitsuse ja districti peahoone!
… raudteejaam!
…Smithsonian Institution Building!
… National Gallery of Art!

Valge Maja (The White House) on USA pealinnas Washingtonis asuv hoone, milles asub USA presidendi ametikorter ja töökoht. Valge Maja nurgakivi pandi paika 1792 ja esimese presidendina kolis sinna sisse aastal 1800. John Adams.  1812. aasta sõjas süütasid britid maja põlema, säilisid vaid välisseinad. Pärast sõda maja taastati ja värviti valgeks, et varjata suitsukahjustusi. Esialgu nimetati hoonet Presidendipaleeks, Presidendi häärberiks või Presidendi majaks. Vanim tõend tema avaliku nimetamise kohta Valgeks majaks pärineb aastast 1811. Tema ametlik nimi oli Täidesaatva võimu häärber (Executive Mansion) kuni president Theodore Roosevelt kehtestas 1901 ametlikuks nimeks Valge Maja – Washington. Valges Majas on 132 tuba, 35 vannituba, 28 kaminat, 8 treppi, 3 lifti ja see kõik mahub ära 6 korrusele, lisaks tenniseväljak, keeglirada, kino, jooksurada ning bassein. Tuntuim ruum Valges Majas on presidendi tööruum ehk Ovaalkabinet kus kohast tihti edastatakse tähtsaid teateid jms.

… 20 $ on peal samuti Valge Maja!
… turvatud valge maja ümbrus!
… need postid lähevad maa sisse kui soov läbi sõita!

Kapitoolium (United States Capitol) on kõige tähtsam  USA kapitoolium kus käivad koos istungitel nii USA Senat kui ka Esindajatekoda. Selles parlamendihoones on töökabinet USA asepresidendil kes juhib Senati ja samuti Kongressi (mõlema koja ühisistungi) tööd. Samuti on seal kabinet Enamuse liidril (Majority Leader) ehk isikul kelle partei saab enamuse Esindajatekojas ning määratakse või valitakse partei poolt Esindajatekoja esimeheks. Kapitooliumi ehitust alustati 1793. ja nurgakivi panijaks ei olnud keegi muu kui esimene president George Washington. Ehkki senati hoone oli veel puudulik peeti kapitooliumis mõlema kojaga USA  kongressi esimene istung 17. novembril 1800. Hiljem laiendati seda eriti massiivse kupli lisamisega ning kahekojaliste seadusandjate jaoks laiendatud kodadega, lõunatiivas esindajatekoda ja põhjatiivas senat. Samuti põletasid britid selle 1812 maani maha ameeriklaste ja inglaste vahelise sõja ajal mis muidugi taastati pärast sõda.

… National Mall poolt!
… kohtumaja poolt!
… see kuju kaalub 6,2 tonni ja on kingitud Hawaii osariigi poolt kui ühineti USA-ga.

USA Ülemkohus (Supreme Court of the United States, lühendatult SCOTUS) on USA kõrgeim kohus. Peaasjalikult toimib Ülemkohus apellatsioonikohtuna, kuhu saab edasi kaevata alama astme föderaalkohtute otsuseid ja ka osariigi kohtute neid otsuseid, mis puudutavad föderaalseadusi. Samal ajal on Ülemkohus ka USA konstitutsioonikohus, mis tegeleb riigi seadusandluse tõlgendamise ja järelevalvega. Selle otsuseid ei ole võimalik edasi kaevata.

… ülemkohus!

Lincoln Memorial on ehitatud 16. USA presidendi Abraham Lincolni auks. See on alati olnud suur turismimagnet ja alates 1930. on olnud sümboolne keskus mis on keskendunud rassilistele suhetele. Oli ju Lincoln see mees kes keskendus rassilistele ebavõrdsustele. Memoriaal on avalikkusele avatud 24 tundi ööpäevas ja seda külastab aastas üle seitsme miljoni inimese. Seal samas  läheduses asuvad samuti teised National Mall´i memoriaalid nagu Vietnami veteranide, Korea veteranide ja II maailmasõja riiklik memoriaal. Veel on loodud Martin Luther King´ile memoriaal. Washingtonis neist mälestusmärkidest puudu juba ei tule.

… Lincoln meoriaal!
… II maailmasõja memoriaal!
… Jefferson memoriaal!
… Korea sõja memoriaal!

Washington Monument ehk obelisk on ehitatud mälestuseks George Washingtonile. Monument on valmistatud marmorist ja graniidist ning on maailma kõrgeim kivist struktuur ja geodeetilise uuringu järgi on mõõdetud tema pikkus 169,3 m. See on kõrgeim monumendisammas maailmas. Monumendi ehitamine algas 1848. aastal ja see peatati aastatel 1854–1877 rahaliste vahendite puudumise tõttu. Ehkki kivikonstruktsioon valmis 1884. aastal valmisid sisemised rauatööd, tikk ja muud viimistlusmaterjalid alles 1888. aastal. Sisemuses trepid keerlevad üles seinu mööda kuid tänapäeval õnneks transpordivad liftid üles. Püramiidses tipus on kaheksa vaatlusakent, kaks ühel küljel. Peale eelnevate külastuspaikade käisime veel Washington National Cathedral´is mis sai kahjustada 2011. aasta augustis Virginia maavärina ajal. Mitmed tornid purunesid ja kukkusid alla või varisesid täielikult kokku.

… Washington monument!
… Kingi memoriaal!
… rahvuslik katedraal!
… meie limu!

Washingtonis on niiske lähistroopiline kliima. Selgelt on hoomatavad neli aastaaega. Igas kuus on registreeritud temperatuur üle +25 °C ka jaanuaris ja detsembris. Külmarekordid on mõõdetud jaanuaris ja veebruaris -26 °C. Lund sajab kõige rohkem jaanuaris ja veebruaris (14,5 cm) ning lumetormid tabavad Washingtoni keskmiselt kord 4–6 aasta tagant.

… eesti saatkond, saatkondade tänaval!

Ja sellega saigi see osa läbi! Järgmises osas tuleb juttu linnast nimega Philadelphia kus allkirjastati iseseisvusdeklaratsioon ning kuulutati välja vabariik ning mis oli aastatel 1790-1800 esimene riigi pealinn. Veel käime ära range režiimiga vangimajas kus on istunud eluaegsed vangid nende hulgas samuti Al Capone.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga