Arvasin alati, et võin Sind usaldada,
et oled mu parim sõber!
Mis on mul Sulle nüüd öelda?
Ah! Küll ma olin naiivne!
Ma ei soovinud Sulle halba,
ei tahtnud, et oleksid kurb!
Aga tasu mulle selle eest
on ümmargune null!
Ainult haavu võid Sa lüüa!
Neist ühtki parandamata!
Kas sõbrad siis niimoodi teevadki,
küsin ma S …?
Ma ootan Sind …!
Ja ootama taaskord jätad Sa mind,
julmalt külma tuule ja vihma kätte,
sest Sa ei tule …!
Ma ootan Sind …,
ent kui Sa tuled,
siis pole Sa enam see,
keda ma nii väga ootasin!
…, kas Sa polegi enam mu Sõber?