Päikesekiired on soojamas tuba,
väsimusest eilsest, ärkamas lill!
Võta vastu, Ta kallistus juba,
tahab Ta olla Su äratuskell!
Ei soovi Ta olla staarilik kuulsus
vajab ainult Sind, Tema köitev teos!
Mine Ta kaissu Sa loojangu suudlus,
ava oma silmad ning kuumavad peod!
Niikaua kui tähed, Ta tahab Sind.
Niikaua kui öö, Ta hellitab Sind.
Niikaua kui päike, Ta vajab Sind.
Niikaua kui elu, Ta armastab Sind.
Virgunud suu, õnnest on naermas,
õnneks pole vajagi midagi muud!
Oled Ta täht purpurses taevas,
sosistab tasa, huuled puutumas suud!