Tunneme uhkust MK etappide üle, pisi MM-ide ning veel paljude maailmatasemel ürituste üle, mis Eesti on läbi viinud. Meil on väga palju kuulsaid inimesi, väga head majanduspoliitilised platvormid, osaleme maailmatasemel programmides, meie edu üle imestavad paljud, kuid tekitavad samuti mõningaid mõtteid!
Kuhu me tahame jõuda, mis hinnaga ja mida me otsime?
Me tahame olla kõige paremad, kõige tublimad, otsime laiast maailmast kiitust ja austust. Oleme ära ajanud saksa täpsuse sakslastelt, tahame kohta kätte näidata suurematele mis ei olegi võib-olla vale. Nagu ütleb vanasõna: “Julge hundi rind on rasvane”. Me sunnime endid pingutama selle nimel, et meie ego ei saaks kannatada! See on saanud meie ühiskonna sloganiks! Jah me oleme pisikesed siin maailmas ning me tahame võrdväärselt üle ääre vaadata koos suurtega, kuid me ei peaks seetõttu päris oma nägu ära kaotama, asendades selle ainiti Napoleon-i kompleks-iga!
Kuid siiski on sellistes püüdlustes olemas oma iva! Võib-olla ongi see meie oma Nokia, mida me oleme niikaua otsinud! Igas maailmanurgas kus mainitakse sõna Eesti või eestlased lööb kohalikul tuluke põlema, see on ju see pisike riik oma kannatliku, edasipüüdliku, uhke ja kuulsusjanulise rahvaga!
“Meie Nokia”
MR 2012