Ebaterve ühiskond, loojaks MEIE

Kas olete viimasel ajal lugenud ja kuulnud lugusid pressilt, televisioonilt kus purjuspeaga tehakse MEIE suhtes erinevaid sigadusi. Autoavariid, kallaletungid, vargused, kaklused, vägistamised jne! Viimastel aastatel on see hüppeliselt kasvanud! Süüdi on otseloomulikult see kes selle teo toime pani ja siin ei saagi mingit kahtlust olla seaduse silmis ja nii ta on ja nii ta jääbki. Kuid isegi siin võiks mõelda väheke globaalsemalt, et miks need seaduserikkumised aset üldse leiavad ja kus on nende juured?

Siin maises ilmas on kaks kindlat asja – me sünnime ja me sureme! Lisaks on nendes kahes asjas veel üks kindel asi, nii esimeses faasis kui viimases faasis oleme me kõik võrdsed. Mis sinna vahepeale jääb, jääb voolida ühiskonnal ja palju sõltub meist endist samuti. Kaine ja arutlev oma peaga mõtlemine tuleb palju hiljem, tihti kui Sinu eest on juba ette äramõeldud! Sinnamaani on suunanud Sind vanemad ja meid ümbritsenud ebaterve ühiskond. Juba sõimes käimisest alates pannakse paika reeglid kelle eest seistakse ja kes jääb tahaplaanile. Selle määrab ära ühiskonnas positsioon ja rahanumber. See jätkub lasteaias, koolis, ülikoolis ning isegi eluülikooli algusfaasis.

Kui paremast poolest saame aru siis pahemat poolt ei taha me kuidagi mõista või kardame seda välja öelda.

Tõde on väga lihtne! Kes ei oma piisavalt vahendeid ja nutti peavad rabama hommikust õhtuni ning sellest johtub, et sellistes tingimustes on ühiskonnale väga raske tervet järelkasvu luua. Võib ju mõelda, et miks siis neile seda järelkasvu vaja on, kuid emake loodus on meile sellise võimaluse kõigile loonud ja see ongi maailma eksistentsi küsimus. Kus on kõike küllaga ei tule samuti tervet järelkasvu alati, mis rääkida veel puudust tundvast järelkasvust. Kurb on see, et nendega ei taha arvestada samuti ei riik, ei ühiskond jmt instantsid. Antud sihtgrupiga ei taha keegi peale punnitavate vanemate tegeleda, sest nad on kõigil kuidagi jalus (näitlikult öeldes). Oleks justkui India kastisüsteem, et kui Sa sündisid selles kastis siis pead Sa sinna kasti samuti elu lõpuni jääma! Vähesed leiavad sealt väljapääsu! Nii kasvatakse kõveraks ja kibedaks mida on pärast juba raske sirgeks ja magusaks muuta. Kurb!

Veel kurvem on see, et me oleme ise (MEIE-ühiskond) nad sellisteks (sigadeks) voolinud ja loonud. Nüüd on meil probleem, et nad tapavad, varastavad, vägistavad ja teevad muid sigadusi sest nende jaoks ongi tihti viinaklaas muredest mõneks ajakski eemalduda ja tunda võrdsena end teistega (näitlikult). Neil on ühine nimetaja, nad on nõrgad ja õigel ajal toetamine oleks kindlasti kõike võinud muuta. Kõik ei ole alati nii traagiline kuid väga tihti on see sealtmaalt kõik alguse saanud.

Naabermaa ei tõsta alkoholi aktsiise just sellepärast, et rahvas jooks ja oleks rahul viletsuse, vaesuse ning muredega sest segase peaga seda ju ei tunneta! Meil tõstetakse aktsiise ja karmistatakse ühiskonna reegleid, mis vähesel määral kindlasti statistiliselt aitavad kuid ei aita likvideerida väärastumise poole liikuvat ühiskonda. Riik (MEIE) peab mõtlema ja looma elamisväärse keskkonna siis kaob väljaränne ja vajalik sisseränne, siis kasvavad tervemad pered, siis langeb kuritegevus ja joomine ning me ei pea mõtlema uute vanglate ehitamisele ning meil kõigil on turvalisem elu ses ebaterves maailmas. Väljapääs ongi meie endi teha mitte ainult 101 teha! 101 mõtleb nagunii juba järgnevale perioodile kuidas seal edasi istuda (just istuda ja partei käsku täita) ning Teiega manipuleerida.

Teile ja kaasaarvatud 101-le!
Ärge soojendage tagumikke pehmetel pinkidel ja ärge ahnitsege seda endale millest võiks ka teised rõõmu tunda! Pöörake ringi ja vaadake oma seljataha palju on mahajääjaid! Vaadake peeglisse ning tundke ära kes Teile sealt vastu vaatab, tihti on see sarvede ja sabaga karvane olend kes läheb üle laipade ja ainult lubab kuid mõtleb ainult iseendale! Äkki olete isegi Ta äratundnud ja märganud seda – siis olete juba sammukese lähemale astunud jääjatele! Mõelge kaugemale ette ning arvestage teiste ja kõigiga! Aidake järele neid kes vajavad hoolitsust ja aitamist ning ärge jätke neid üksi sest järele lohisev saba takistab ilmselgelt Teie ehk esimese otsa kiiremat edasiliikumist ning järgmisele tasandile jõudmist. Lõpptulemuseks võiks olla see, et me ei peagi kartma igat vastutulijat!
Halenaljakas on see, et me soovime integreerida Aafrikast tulnud inimesed meie ühiskonda, samas ei saa me kuidagi hakkama oma endi inimeste aitamise ja kasvatamisega!

MR 2015