Oleme nüüd Stockist minema saanud ja teel Qatari. Qatar Airways ei ole siiski oma pärjatud medaleid loovutanud. Lennukid on suured (9 inimest reas) ning jalgadel on ruumi. Suurimad lennukid on 10 inimest reas. Saime akna alla isegi kohad eelnevalt check in´ist küsides. Check in´is läks kaua aega sest rootsi ametnik uuris põhjalikult Vietnami viisasid, ajas lausa näpuga järge paberites. Juba jõudsin mõelda, et äkki ei ole midagi korras kuid nii hulluks asi ei läinud siiski. Piletid käes tegime piirid ja sukeldusime lennujaama avarustesse. Annelilt võeti veel testeriga riietelt ja kotist proovid ehk siis narkoprofülaktika tarbeks. Huvitav oli see, et kontrolliti ainult naisi.
Edvinil on täna sünnipäev ja tähistame seda lahja rummijoogiga. See aitas meil ka hiljem paremini magada lennukis. Öö mööduski ruttu ehk siis tegelikult kuidagi kõveras tukkudes. Mis teha aga selleks oledki juba ennast psühholoogiliselt ette valmistanud.
Qatari piiri tegemine oli üks lõputu 2 tunnine seismine järjekorras. Tahtsin seal väheke kavaldada ja minna business klassi järjekorda kuid minu rõõm jäi üürikeseks. Mis Te ise arvate? Loomulikult peksti mind minema sealt! Pidin leppima sellega mis oli ettenähtud.
Passis templid sees suundusime taksosabasse, et linna sõita. Vahetasin eelnevalt ka kohalikku valuutat (40 ryali), mis tegi 10 eurot. Oma üllatuseks keerati lennujaamas kohe taksomeetrile 25 ryali ette mis oli hiljem uurides ka takso ukse peal. No tere talv, 15 ryaliga kaugele juba ei purjeta. 40 sai täis juba ennem vana Dohat kuid ütlesin taksojuhile ju uue Doha (West Bay). Egas midagi lootus jäi veel eurode peale, et ehk võtab vastu. Nõnda me hakkama saimegi makstes 5 eurot lisa ja kogu summa läks meil 56 ryali st, et pea 15 €. Tripikate jutud ei pidanud seekord paika või oli lihtsalt lennujaama taks muutunud.
Vaatasime neid uhkeid klaasmaju seal ja käisime kaubanduskeskuses kus poed olid veel suletud kell 10.00. Hakkasime vaikselt jalutama vana Doha poole kuhu oli mööda rannapromenaadi ca 5 km, aega meil oli ju sest lennuk läks Vietnami alles kell 20.00. Temperatuur oli 25 kraadi ümbruses ja puhus meeldivalt jahe meretuul. Promenaadi peal vahetati kõnnitee kive välja kuid töömehed ainult istusid. See mitu tundi mis me seal lonkisime ei näinudki eriti, et nad oleks tööd teinud. Poole teepeal jahutasime jalgu kuid vesi oli üsna külm vbl 20-21 kraadi. Tulitavatele jalgadele siiski mõnus. Kokku käisime ca 10 km küll maha.
… jahutasime jalgu!
…telefonide laadimine promenaadil!
… väsimus!
Vanas Dohas käisime söömas ja soovisime külmkapi magnetit osta kuid sellist asja me ei leidnudki. Kõndisime seal turu ümbruses sihitult ringi ja vaatasime kuidas mehed tänavate ristmikel kogunesid ja juttu ajasid. Olime parajalt väsinud, et isegi islami muuseumi ei viitsinud minna. Vedelesime muuseumi eesolevas pargis muru peal ja võtsime päikest.
Nii see aeg läks kui oli vaja juba lennujaama tagasi minna. Nüüd saime 25 ryaliga hakkama sest sisse istumine oli 10 kohalikku. Võrdluseks veel niipalju, et lennujaamas maksis kohvi 21 ryali ja 20 km sõitu 25 ryali. Jälle piir ja turvakontroll ning oma väravasse ootele ning lõpuks lennukisse.
… õhtusöök lennukis!
Nüüd meil nii hästi ei läinud sest istusime lennuki keskel kolmeses reas. Peale söömist pakuti meile veini ja hiljem tuli kohvi, konjak ja kook, nii oli ka eelmisel õhtul. QA on ikka tasemel! Panin peale ühe filmi ja jäin seda vaatama seniks kuni uni mind oma mängumaale viis.