Jäljed

Kuulad sosistavat tuult, 
vihmapiisku näole langeb!
Märjad puudutused suult,
hing südamesse hangub!
 
Õhtuinglina Sind kanti,
päike jäigi pimedaks!
Võta kaasa see mis anti,
lahkumine, teeb tugevaks!
 
Rõõmustad, on tagasi,
tunded tormis sulavad!
Kurbus karjub sedasi,
kui tulist õnne valavad!
 
Äike ehmatas koikust,
tõmmatud, sai õnnetu liisk!
Ootad magavat vaikust,
kukkus viimane piisk!
 
Sai läbi see mäng,
tunned igatsuse piina!
Lase tuulel viia äng,
jättis jälje, sellest piisab!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga