Singapur – Kuala Lumpur – Langkawi – Kuala Lumpur

Öösel pandi bussis kino käima mida Aare tõttas kohe vaatama (mingi robotite film). Meie Edviniga proovisime nats tukastada! Magama kohe jääda ei saanud sest meil tuli Malaysia piir ületada jalgsi ja ümberistumine teise bussi! Piiril võeti minult sõrmejäljed ja küsiti ega mul eesti veini ei ole (altkäemaksuks vist) kui sai teada kus kohast ma pärit olen. Kahju, et ta ei saanud näha kui paksude riietega me neile külla lendasime (lumi maas-mis kuramu veinikasvatus maa)! Teised selliseid protseduure läbi ei teinud! Edvin ikka lõpuks päris magas! Mina tukkusin ja vaatasin aknast pimedusse. Terve sõiduaja sähvis välku aga vihma ei tulnudki! Mis ma nägin aknast – lõpmatud palmisalud ja vastutulevad veokid kus vilkurid peal (rohelised, kollased ja punased). Meil vilkureid ei lubata kasutada. Ega siin selliseid korralikke tentautosid ei ole, tõmmatakse koormakate peale ja asi korras. Kiirtee iga natukese aja tagant oli maksuputkad kus buss pidi jälle peatuma! Bussijuht oli tubli ja sõitis 6 tunni asemel 4 tunniga ära (keskmine kiirus 120 km/h, meie olime bussis kogu aeg avariiasendis). Vahepeal tegime 15 min. peatuse kus sai samuti vetsus käia, no seda kohta ma kirjeldama ei hakka sest oli väga kole – kahju, et kummikuid kaasa ei olnud! See söögikoht oli veel koledam – pikad lauad (juubelilaud), kus sai tellitud sööki manustada! Uhh, ei ole sõnu!

Kuala Lumpurisse (KL) jõudsime kell 4 öösel kus meil soovitati lahkuda sest buss läks veel 2 reisijaga edasi. Meie ja veel üks reisija tulime siis maha. Kolasime öises KL-is, väga paljud baarid olid veel lahti ja lõbusad tüdrukud seisid kõikjal tänava ääres! Kui ei reageeritud inglise keele peale siis hakkasid tulema sinjoorid ja herrat!

Leidsime üles selle Petronas Twin Tower-i ja sättisime ennast purskkaevu istuma. Hommikul 6 ajal läksime pileti järjekorda, et sinna (PTT) sisse saada (üles). Öine temperatuur oli +30! Järjekord oli justkui vene ajal vorsti sabas seismine mille korraldas kohalik politsei! Huvitaval kombel trehvasime seal eestlastega kokku (vanaema, tütar ja kas last). Kaksiktorn on omaette vaatamisväärsus mida saate vaadata minu tehtud piltidel!

Peale lõunat tegime söögipausi mis minu mao tahtis küll krussi tõmmata ehk vajasin tulekustutit. Hakkasime otsima lahendust lennujaama (takso või rong). Meil oli palju aega õhtuse Langkawi lennule siis valisime rongi (oleme ju seljakoti reisil ja mugavusi otsima ei tulnud), et näha KL-i laiemas mastaabis. Hinna vahet samuti erilist ei olnud (ca 70 km on KL lennujaama).

Kesklinnast kaugemal on nagu ikka rämpsu täis koos oma hurtsikute ja hulkuvate loomadega (nt lehmad).

Lennujaamas magasime kivipõrandal sest istekohti ei olnud! Olin mures seljakoti raskuse pärast sest 7 kg võis lennukisse võtta aga mul oli peaaegu 10 kg. Aeg läks siiski kiirelt ja koti raskus ei tekitanud samuti probleeme. Ei huvitanud kedagi terariistad ega kaasavõetud pudelid. Lennu peale pidi kõndima jalgsi aga lennuk ja stjuardessid (wau kui  ilusad), ei ole sõnu. Lennukis istus Edvini kõrval muhamed kes palvetas terve reisi aja, et lennuk alla ei kukuks – oli teine tõsiselt hirmunud. Lend läks kiirelt! Langkawi võttis meid vastu 34 kraadise kuumusega kell 9 õhtul. Tellisime takso (juhiks oli naisterahvas kellel paistsid silmad räti seest välja ainult), et hotelli sõita. Hotell midagi head ei ole aga väga vilets ka ei ole. Neti kiirus on väga hea! Õhtul kolasime nats linnas, näksisime ühes pubis ja jõime ühe õlle. Ostsime poest veel mõned õlled ja ühe rummi, et uni tuleks kiirelt! Kell 2 läksime magama ja magasime kuni kella 12-ni järgmine päev. Hakkame nüüd randa minema, et väheke päikest saada!

Rannas olime 1 tunni ning rohkem ei oleks jõudnudki olla sest ikkagi väga terav päike ja suppsoe vesi ehk õhk +36 ja vesi +30. Saime teada mis tunne on kartulil kui teda keedetakse!

Söönud täna veel ei ole ja ootame õhtut kui pimedaks läheb (kella seitsme ajal) siis lähme sööma. Homme plaanime ühe meretripi laevaga koos sukeldumisega ja ülehomme võtame võrrid millega tahame saarele ringi peale teha! Nüüd siis sööma ja mõned pildid Teile!

Käisime söömas Oasis restoranis, kus oli tõesti väga maitsev söök. Tellisime mereelukaid st kala ja muud jama mis oli tule peal väga meeldivaks küpsetatud. Süüa osatakse siinmail teha ja ilmselt samuti meil, kuid siin käib see kuidagi mängleva kergusega või on tõesti neil kaasa sündinud anne!

Hommikul ennem paadisafarit käisime Türgi pubis söömas kus oli huvitav kook kookose piimaga või midagi taolist, igatahes mulle meeldis. Suure hädaga pidin kohvijooki “latet” jooma sest alternatiiviks oli veel türgi must kohv mida loomulikult ma ei soovinud tema kanguse tõttu! Piimaga või mida iganes piimaga seotud kohviproduktid on mulle vastunäidustatud aga seekord läks sedapsi!

Paadisafari hakkas ühe hotelli eest kus meid paigutati ühte pisikesse punni (juht jälle – naine rätikuga) ja nats suuremasse punni (juhiks allah ise). Viidi sadamasse kus paadid ootasid ja nõnna see reis meil algas.

Paadimehed (kaptenid) tegid meile nats närvikõdi samuti, kallutades ühele ja teisele poole paati. Loodus on jahmatavalt ilus ja saartel käib elu ainult loomariigi seaduste järgi.

Eriti agressiivsed olid ahvid nt Aarel tahtsid kilekotti käest pihta panna ja seda käimise pealt.

Jalutuskäik ehk trip oli saare keskele ja seal asus 20 m sügavune magevee järv kus saime oma kuumavat nahka jahutada. See oli tõesti hea sulistamine! Ega siin riided kuiva isegi seljas ära sest niiskust on palju ja nii tuli märgade ujukatega kuni hotellini leppida (ca 4 tundi). Muslimi naised käivad kogu oma seljas oleva krempliga ujumas st rätid peas ja pikad püksid ning hõlst ümber – see oli ime mida meie eesti inimesed harva näevad!

Ühe saare peal käsime kalakulle vaatamas kui nad pikeerisid vette saaki ampsama – no see kõige põnevam just ei olnud!

Kuid järgmise saare peal oli liiv nagu manna ja võib öelda, et sama peenike samuti. Samas olid seal ahvid jälle väga tüütud kogu aeg pidi keegi valvama kotte ja jalanõusid sest nad panevad pihta kõik mis ripakil. Mine otsi pärast džunglist oma videot või telefoni! Selle lõbu me keelasime neil ära!

Tagasisõit saarte pealt kulges paadirallit tehes eks kaptenid tahtsid oma klassi lihtsalt näidata! Oma hotelli minnes ostsime lõunamaiseid frukte ja tellisime esmaspäevaks võrrid ära, et saarele ring peale teha! Malaysia kuninga valimised olid just sellel nädalavahetusel ja samas rannafestival koos pidustustega, millest meie samuti osa saime!

Õhtusöögi ajal hakkas samuti meil vihma kallama ja sajab juba viiendat tundi järjest. Vihm on siin väga soe ja mõnus!

Ei teagi kas homme tuleb tubane päev või saab isegi randa minna korraks. Plaanitud oli easy päev st jõudu koguda. Esmaspäev siis võrri safari! Ostsime samuti juba piletid ära Kuala Lumpur – Brunei sultaniriiki. Teispäev on meil Langkawis viimane päev ja kolmapäev oleme juba kulla ja karraga riigis. Seal on ülekullatud sultaniloss kus äkki endale saab samuti küüneviiliga nats tagavaraks kaapida!

Jätkub ….

Vahepeal muutus olukord võrrid asendasime autoga sest saime tükkmaad odavamalt kätte. Kolm võrri oleks maksnud 105 MYR-i, kuid keskklassi auto saime 70 MYR-i eest. Selgituseks, et 1 € = 4 MYR-i. Automaatkast, kliima sealhulgas, eks teeme temast pildi samuti. Täna osutuski easy päevaks, kus kogusime jõudu! Käisime oma basseinis hommikupoolikul ja peale lõunat läksime jalutama. Oli vaja raha vahetada ja külma õlut osta!

Käisime rannas ja ujumas. Peale eilset äikest ja öö otsa sadanud vihma oli vesi eriti soojaks läinud. Uskuge või mitte aga kõrvetas lausa päikesest hella nahka! Arvasime, et +32 tuli vee temperatuuriks ära! Edvin ütles, et Ta ei käi kodus dušši all ka nii sooja veega! Tutvusime kaubanduses müüdavate asjadega jne.

Õhtul läksime sööma restorani Sandy Beach, mina sõin kalmaare, suuri krevette ja loomaliha. Väga hea kooslus ja väga maitsev oli. Muhamedide restoran oli kus isegi õlut ei olnud. Nad ei taha ju alkoholi anumat isegi käega katsuda. Õnneks saime kõrvalt poest osta õlut ja lubati meil juua sest ise nad seda ei pakkunud. Meie laud oli liiva peal palmide all mererannas – väga lahe!

Kõrtsust tagasi tulles tegin maoga koos pilti!

Järgneb ….

Täna esmaspäeval siis võtsime laenutusest auto.  Pühapäev tellisime auto eelnevalt ette ära! Auto toodi hommikul meie hotelli ette kui helistasime firmasse. Mingit lepingut teha vaja ei ole, nõuti 50 MYR-i deposiidiks. Auto margiks oli Proton ja auto oli tutikas st, et 1200 km läbi sõitnud! Auto maksis ööpäevaks 70 MYR-i ehk 17,5 €.

Kütus on ikka väga odav siin, tankisime 19 liitrit ja Protoni paak sai täis. Kütusehind siis 1,9 MYR-i ehk 0,47 €/senti. Eestis siis kütus terve euro kallim liitri kohta.

No algul oli ikka selle vasakpoolse liiklusega tegu kuid sirge tee peal harjus ruttu ära. Probleemsed kohad olid ristmikud ja ringliiklus ning lisaks sellele oli kummaline paremalt poolt mööda sõita kui ise istud samuti paremal pool. Aga päeva lõpuks olin justkui kohalik juba, ajasin punni pöördesse. Tegelt see punn ei olnudki – keskklassi auto ja Malaysia enda toodang! Käisime gondliga sõitmas, et saarest pilti saada ülevalt. Kiskus väga pilve ja ega seal paljut teha ei olnudki. Kohe kui saime gondlisse hakkas vihma sadama ja kõige kõrgema koha peal (ca 200 m kukkumist minu hinnangul) jäi gondel seisma ning seisis mingi 10 mintsi ja sadu aina tugevnes. Meie putka hakkas varsti vett läbi laskma akendest ja kõikus tuule käes esialgu tugevalt. Oli üsna niru tunne kõlkuda maa ja taeva vahel ning mitte midagi teada!

Edasi läks sealt meil sõit krokodilli farmi kus vaatasime krokude showd. Sellist showd olen ma korra juba vaadanud Ameerikas, kuid erines minu nähtust!

Siis sõitsime ühe joa äärde mis kukkus ca 40 m kõrguselt minu hinnangu järgi! Aare käis seal joas isegi ujumas!

Pärast juga käisime kõik ühel liivarannaga kohas ujumas. Vesi oli saare põhjapoolsel küljel nats jahedam, tingitud avaookeanist ilmselt!

Teepeal ostsime mingeid imelikke vilju millele ei osanud me keegi nime anda, maitsesid üsna mõnusalt!

Turismi piirkonnast väljapoole jääv ala on küllalt must ja räpane!

Käisime saare kõige kõrgemas tipus autoga ära (ca 900 m), kus nägime tõesti kogu saart väljaarvatud üks nurgake kus oli see gondel.

Õhtuks jõudsime saare kõige tähtsamasse linna nimega „Kuah“. Eesmärk oli see kotkas (saare sümbol) ära näha. Napp ennem pimedaks minekut saime veel sellest linnust pilte teha.

Hiljem käisime ühes lihtsas kohas söömas kus maksime 3 peale 15 MYR-i. Toit oli väga piprane nagu ikka neil kombeks. Üks tütarlaps ajas riisi sisse kätega ehk parema käega st, et kahvlit ega lusikat ta ei kasutanud! Õhtul jõudsime oma hotelli tagasi kus eelnevalt andsime veel auto ära! Rendile andja (naisterahvas) võttis taskust 50 MYR-i ja tagastas selle mis hommikul deposiiti võeti! Nõnda lõppes meie 12 tundi kestev automatk Langkawil!

Viimane päev olime sunnitud juba kell 12 hotellist välja minema. Ei saanud kaubelda, et jääda hotellituppa kella 5-ni, meie lennuk läks kell 9 õhtul alles. Kuid jäeti meile võimalus hotelli fuajees istuda ja kasutada basseini kui tahame. Samas valvasid nad meie seljakotte niikaua kui me ringi tiirutasime. Kell 7 õhtul jätsime oma armsaks saanud hotelli maha ja istusime taksosse, et sõita Langkawi rahvusvahelisele lennuväljale!

Siselennul ei kontrollita küll midagi, minul kästi kaabut näidata ainult mis peas oli – äkki on sinna alla midagi peidetud! Ei jõua ära kiita ikka pilootide lennuki valitsemist, väga pehmelt maandus! Moment oleme KL-i lennujaamas ning ootame oma lendu Kuala Lumpurist Bruneisse. On sügav öö siin Kuala Lumpuri lennujaamas 2.30, kuid väga paljud söögikohad töötavad! Sellega saab see reisiosa samuti otsa!