Vari kaotas kiire kõnnaku ja oksad nutsid vaiku, Sa läbi akna suudlesid tema kulgemise laiku. Hing oksarägus takerdus ja varjul komistades, Sa hoidsid kinni itsitust ta nägu omistades. See passis Sul kui valatult nüüd öösiti Sa käid, mu akna taga julgesti sest tema moodi näin. Eks paistab, kaua saladust Sa hoida jaksad veel, kui paljastan Su kunagi ehk leebub minu meel.