Tallinn-Helsingi-London-Sao Paulo-Rio de Janeiro
Nagu kõikidel teistel nii samuti minul algab reis ikkagi kodust oma tuttavate asjade keskelt! Õnneks on seljakotireis selline kus asju kaasas ei ole ja mõne paari T-särgi, maika ning aluspesuga kogu koti sisu piirdubki. Suurema ruumi tarbijad seljakotis on läpakas ja punt igatsorti vajalikke juhtmeid, pistikuid jne. Blogi pidamise algusfaasis ütlen veel lisaks eelnevale, et kui teistel on tavaliselt sügav öö, siis minul algab või lõpeb kirjatöö!
23. oktoober startisime (mina ja Aare) 8:00 punase laevaga Tallinnast Helsingisse. Laeva sõidud on kõige igavamad transpordi vahendid kus toimub palju kuid mitte midagi huvitavat. Nii ka istusime meie lauas ja sisustasime aega netis kolamisega. Siiski ajasime juttu veel ühe muusikuga kes oli teel Chicagosse kontserti andma ja kui Teda ei oleks olnud oleks see laevasõit tundunud palju pikem. Helsingis eriti me ei kiirustanudki laevalt maha minemisega sest meie lennuk läks Londoni õhtul enne kuut alles. Eestimaised laevateenindajad kuuldes meie soravat eesti keelt, küsisid, et kas me tahame tagasi sõita Tallinna? Ei, loomulikult ei, meil teised plaanid ikkagi! No minge siis maha laev läheb kohe tagasi! Selguski, et laev mis 10:45 sisse jõuab läheb kohe 11:30 Tallinnasse tagasi ja me istusime veel peale 11 rahulikult show baaris. Korjasime oma kodinad ruttu kokku ja liikusime väljapääsu poole, kus tervitasid meid juba vastutulevad rõõmsameelsed ja lõbusad soomlased, kes kiirustasid laeva „Tallinna joogitripile“. Rahvamassist läbimurdnud maabusime ühes sadama kohvikus, et oodata Edvinit kes pidi meile järgi tulema kell 12. Sadama kohvikus trehvasime Eesti kunagise staariga ja praegu Helsingis leiba teeniva Arnoldiga.
Oli põnev jutuajamine kus kuulsime Tema tööst ja tegemistest ning pidudest Inglismaa miljonäridest poissmeestega. Ta pakkus samuti meile, et saab aidata töö otsimisega kui on vaja. No selle koha pealt me jäime vait ja muigasime! Ta imestas, et me nii kaugele lähme, muretses meie turvalisuse pärast ja tundis huvi, kas seal samuti noormehi ikka jagub? Ennem südamlikku hüvastijättu mis lõppes soojade käepigistustega tegime rida pildiseeriaid kuhu võiks naljapärast alla kirjutada kommentaari, et „musiga helsingis“!
Edvin jõudis alles poole ühe paiku ja sõitsime kohe Tema kindlustuse asju ajama Espoosse. Peale nende toimetuste valmimist sõitsime sööma ühte restorani kus Edvinil olid 50% allahindlusega kupongid ja süüa sai niipalju kui tahad! Kõht täis, oli aega kulunud juba nii palju, et pidi hakkama lennujaama (Vantaa) sõitma. Lennujaama jõudsimegi peale nelja ning viimased kallistused meil veel Edvini tütrega ja suubusime rahvarohkesse majja. Vajalikud protseduurid tehtud suundusime oma värava poole kus võtsime koha sisse kohvikus, et lõbustada end väikese likööriga ennem lendu. Aeg läks kiirelt ning tormasime oma väravasse kus väljalennuni oli veel 10 minutit jäänud. 3 tundi lendu läks kiirelt, anti väheke süüa ja tundsime ennast mõnusalt. London on üks tulede meri 1 km kõrguselt kuid Thames jõgi oma valgustatud sildadega pimedas on päris ilus vaatepilt.
Segasemat lennujaama kui London Heathrow ei ole ma kusagil maailmas rohkem näinud. Oma lennuväravasse kus pidi startima lennuk Brasiiliasse pidime 2 korda sõitma bussiga, üks kord rongiga ja maha käima veel ca 1 km jalgsi erinevaid koridore kuid see 3 tundi (mõned poe shoppingud lisaks) mis meil aega oli, kuluski peaaegu kõik ära! Nõndapalju siis Londoni lennujaamast.
Lend iseenesest kulges normaalselt ja eks selle tegigi normaalseks väike veini joomine ning likööri manustamine, muidu ikka 12 tundi vastu ei pea. Vaatasin ühe filmi ära ning jäin magama! Ärkasin üles ekvaatori kohal! Vahepeal küll veel raputas hirmsalt ja kästi rihmad kinni panna, kuid tegin seda kõike uneuimas. Edvin rääkis küll, et raputas ikka päris koledasti sest lennuk pidi rappuma ikka kahele poole kõvasti ning tiivad laperdasid väga tugevalt aga mina saanud aru midagi eriti! Peale õhtusöögi anti meil samuti tugev hommikusöök ning varsti olimegi Sao Paulo kohal.
Maandumine oli pehme! Ennem lennukist väljumist saime endale lubada väikese ekskursiooni lennukis, istusime piloodi kohapeal ja vaatasime mis veel kokpitis huvitavat on. Piloot (pealik) oli väga lahke meile seda kõike tutvustamas! Neil on isegi magamisruum seal kahe nariga. Igas lennukis ikka seda teha ei lasta st vaadata. Käisime üleval teisel korrusel ja vaatasime esimest klassi (kokpit on samuti teisel korrusel).
Peale maandumist läksime kohe teise terminali autorenti kus mul oli auto 2 nädalaks kinni pandud. Paberite vormistus läks tunnike ja siis viidi meid oma auto juurde mis asus 4-5 km eemal lennujaamast.
Saime auto kätte ja hakkasime sõitma Rio de Janeiro poole (ca 400 km). Alguses sõitsime kiirteed mööda ja maksime kolm korda teemaksu, siis suundusime alla Atlandi ookeani rannikule, kus edasine teekond pakub ainult maalilisi vaateid. Huvitava nimega linn oli teepeal „UBATUBA“ ja rannad ning mis suured lained.
Käisime samuti ujumas ja võtsime päikest. Ookeani temperatuur oli +22 kuni +24 C ja õhusooja üle +32. Nõnda meie teine reisipäev möödus!
Õhtuks jõudsime linna nimega „PARATY“, kus võtsime hosteli ning kus ei olnud netti (algul öeldi, et on), hea, et elekter tuli tagasi mis vahepeal kadus kuhugi. Käisime linnas söömas ja vaatasime inimesi, kes tundusid nii koledad. Linn ise ookeani kaldal ja üsna räpane ning kole. Hinnad on päris kallid nii söömiskohtades kui öömaja ja teenindus jätab soovida. Söök oli samuti maitsetu, vaatame mis hommikul meile siis hostelis pakutakse.
Perenaine jalutas õhtu läbi lahtise püksilukuga mida ilmselt ise samuti ei märganud, me ei hakanud ka Teda piinlikku olukorda panema! Tuba oli palav ja konditsioneeri pulti ei leidnud üles, võib-olla oli see teadlikult ära viidud, et säästa elektrienergiat. Öö möödus lahtise rõduuksega ja lina all (tekki ei olnudki), hea, et Aare pani öösel vendika tööle mis ajas vähemalt õhku ühest nurgast teise! Kohe lähme sööma sest perenaine juba kolistab köögis! Hommikusöök oli väga võimas, perenaine oli isegi meile keeksi küpsetanud. Munaroog ja juustu ning vorsti lõigud, lisaks värske puuvili (papaya) ja kannutäis head kohvi.
Kolmas päev siis peale hommikusööki kulges edasi Rio de Janeiro (RJ) poole. Ilm oli märg ja vihmane kuid ikkagi 26 kraadi sooja. Kulgesime mööda Atlandi ookeani rannikut põhja poole, vaated olid ilusad kuid mida varjutasid pilvine ilm ja pidev vihmasadu. Käisime linnas nimega Angra dos Reis kus merevaated väga ilusad kuid oli sudune ja vihmane ning erilisi ilusaid pilte merelt ja saarestikust ei saanudki aga mõned pildid linnast siiski!
Õhtuks jõudsime Rio de Janeiro lähistele kus algasid kümnete kilomeetrite pikkused liivarannad hotellide ja apartementidega. Ennem RJ sisenemist olime tund aega ühes tunnelis lõksus sest oli ummik ja liikusime paari kilomeetri pikkuses tunnelis teosammul. No seda CO2 sai sisse veetud iga tubli laks sest kui lõpuks välja pääsesime oli kerge iiveldus ja pea käis ringi. Oli tipptunni aeg!
Peale tunnelit sõitsime ühte maailma kuulsamasse randa nimega Copacabana ja tahtsime seal endale hotelli leida aga loomulikult olime ses suhtes naiivsed sest hinnad algavad seal 100 € nägu. Peale paaritunnist otsimist jõudsime järeldusele, et targem oleks see koht maha jätta ja edasi liikuda. Sõitsime edasi RJ ja hakkasime jälle otsima öömaja sest kell oli juba 22:00, kella 24:00 oli meil leitud autohotell raudteejaama lähistel! Kes mäletab minu Kesk-Ameerika blogi siis seal on sellest üksikasjalik kirjeldus olemas. Siin ei olnud ainult posti tantsimiseks aga peegellaed ja mullivannid ning muu staff oli olemas! Tundub, et see ongi Ameerika maades normaalne! Meie saime üsna odavalt jälle ära magatud ja auto oli meil toa all garaažis! Padi oli kummist ja ega lina all oli ka mingi kummine asi, mäletan, et vanasti pandi sellised asjad lastele alla kui hakati mähkmeid vahetama. No teadagi milleks need atribuudid sest plekke lihtsam maha pesta! Ennem autohotelli minekut käisime veel pizzat söömas sest ülejäänud söögikohad olid kinni juba. Ümbrus oli väga kole ja räpane! Hotelli jõudsime kell 1 öösel ja siis oli veel jäänud unematil oma töö veel teha!
Järgneb päevadel 4-6 …