Toronto

Teekond Torontosse kulges kenasti ja ega midagi ei olnudki vaadata teepeal sest uhasime ju mööda kiirteed. Mõned avariid teises servas ja kilomeetrite pikkused ummikud seoses sellega. Temperatuur keris samuti vaikselt üles ja oli juba ületanud +30 piiri kuid autos seda ei märka kui jahedat peale puhub. Hakkaski eemalt paistma juba Toronto siluett ja samas muutus ka liiklus üha tihedamaks.

Sukeldusime linna labürintidesse kus GPS ei tahtnud aru saada sildadest mis üksteise pealt ja alt läbi läksid. Ei olnudki vaja pikalt oodata kui ühe silla pealt panime valesti ja keerasime kokkuvõttes hoopis teisele poole kui kesklinn. Noh, võõrale külalisele on vahel lubatud tagasipöörded ja samuti muud pöörded keelatud kohtades mida isegi politseiniku silm nägi kuid järgi õnneks ei tulnud. Võib-olla mõtles, et las need lollid „njuujorklased“ lähevad. Meil ju NYC-i kollane number autol.

Vahepeal räägin mis linn on see Toronto ja missugune on tähtsus tal Kanadas ning samuti maailmaareenil.

Toronto on Kanada suurim linn ja Ontario provintsi pealinn, mis asub Ontario järvekaldal. Toronto asutas 1793. aastal kuberner John Graves Simcoe. Linn sai nimeks esialgu Yorki. Toona oli see Ülem-Kanada provintsi pealinn ning 1834 aastal sai linn alles praeguse nime. Nimi Toronto tuleb mohoogi keelsest sõnast „tkaronto“, mis tähendab kohta, kus puud kasvavad vees. Täitsa õige nimetus sest ta asubki väga vesises kohas. Mohoogi keel on irokeesi indiaanlaste keelkonda kuuluv põhjairokeesi keelte rühmast, mida kõnelevad mohoogid (indiaani aegadel siis ränikivi rahvas).

Peale väheseid seiklemisi jõudsime lõpuks meiegi oma ihaldatud kesklinna!

Toronto on Kanada suurim ja Põhja-Ameerika suuruselt neljas linn, mille elanike arv oli 2016. aasta rahvaloenduse andmete järgi 2´731´571 ja metro alal 5´928´040 inimest. Toronto mängib Kanada ja maailmamajanduses olulist rolli sest just Forbes liigitas Toronto kümne majanduslikult mõjuvõimsama linna hulka maailmas. Torontos asub väärtpaberibörs, mis on üks maailma suurimaid ning seal asub samuti Kanada suurim lennujaam Toronto Pearsoni rahvusvaheline lennujaam.

Viimaste andmete seisuga oli Torontos kõige rohkem elanikke pärit Euroopast (52,6%). Suurema osa sellest moodustasid briti, iiri, itaalia ja prantsuse päritoluga inimesed kes kunagi väljarännanud. Teised suuremad grupid olid lõuna-aasialased (12%), hiinlased (11,4%), mustanahalised (8,4%), filipiinlased (4,1%) ja ladinaameeriklased (2,6%).

Räägin nüüd lähemalt mida Torontos vaadata ning kuulata.

CN Tower ehk Toronto teletorn mis on 553 m kõrge ning oli aastail 1976–2007 maailma kõrgeim ehitis. Teletorn sai maailma kõrgeima ehitise tiitlit kanda 32 aastat ennem kui selle ületas Burj Khalifa. Kõige kõrgemas tornis (BK) on mul endal samuti õnnestunud ära käia. Nüüd on CN Tower maailmas üheksas kõrgeim eraldiseisev ehitis ja endiselt lääne poolkera kõrgeim. Ja veel!!! Aastal 1995 tunnistati CN Tower kaasaegse seitsme maailmaime hulka inseneride poolt. See Toronto siluetti tähistav ikoon meelitab aastas rohkem kui kaks miljonit rahvusvahelist külalist. Nende hulgas olime samuti meie! Selge ilmaga on torni kontuurid nähtavad isegi Niagara joalt, linnulennult umbes 60 km.

Steam Whistle Brewing on kuulus kohalik õlletehas Torontos mis asutati aastal 2000. kolme endise Upper Canada Brewing Company töötaja poolt. Ettevõte toodab pilsner tüüpi õllesid. 2004. aastal valiti Steam Whistle Pilsner Toronto parimaks õlleks. Õlletehas asub Roundhouse’i pargis John Streeti Roundhouse hoones. See ehitati 1929. aastal ja see oli varem Canadian Pacific Railway raudtee vedurite remonditöökoda ja töötas sellisena kuni 13. maini 1988. John Street Roundhouse on linnarahva jaoks ajalooline hoone mis kuulub Toronto linnale mida rendib siis eelpoolmainitud õlletehas. Ettevõte korraldab iga aastaseid Steam Whistle’i Roundhous´i talviseid käsitööõlle festivale.

St. Lawrence Market, mis on tegutsenud avaliku turuna alates aastast 1803 ja on Toronto vanim turg ning üks maailma vanimaid turgusid. Turg jaguneb kaheks: Põhja turg kus tegutsevad põllumajandustootjad ehk talunikud ja antiigimüüjad ning Lõuna turg kus on üle 100 müüja, sealhulgas pagarid, lihamüüjad, toidupoed, restoranid, kalamüüjad ja lisaks igatsorti eripoed. See on üsna kuulus turg mille National Geographic valis 2012. aasta maailma parimaks toiduainete turuks. See on külastamist väärt isegi neile kes siin lühikest aega viibivad.

Turul käigu kohta võib veel niipalju lisada, et kui naasesime autosse oli kojamehe vahele kellegi poolt unustatud mingi kollane paber mis lähemalt vaadates osutuks trahvikviitungiks 60 CAD parkimise eest. Läksime õnne peale välja, et ehk keegi ei näe, kuid võta näpust, kus tegijaid seal ka nägijaid. Ega me osanudki selle kviitungiga midagi peale hakata, pistsin ta keskmise konsooli kasti ja sõit võis alata. Viimaseks kohaks jäi meil veel külastada Toronto Eesti maja.

Toronto Eesti Maja asutati 1952. aastal, et edendada Toronto piirkonnas elavate eesti päritolu inimeste hariduslikke, vennalikke, heategevuslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja huvialalisi tegevusi. Kogu üritustelt saadud tulu kasutatakse eesti kogukonna ning maja ülalpidamise ja ekspluateerimise toetamiseks. Maja osteti 1. aprillil 1960. Maja asub Broadview avenüü 958, Chesteri rahvakooli majas, mis ehitati 1891. aastal. Ehitati kaks juurdeehitust, esimene 1963. aastal kus oli 400-kohaline saal ja teine 1976. aastal. Seal asuvad mitmed eesti organisatsioonid, näiteks Toronto Eesti Kool, Toronto Eesti Skaudirühm Kalev, Põhjala Tütred, Eesti Toronto Krediidipank, Heinsoo Kindlustus, Eesti Kesknõukogu Kanadas, koorid meestele ja naistele ja rahvatantsurühm ning Toronto Eesti konsulaat. Kahjuks pean ma veel lisama, et käesolev maja on juba müüdud ning Eesti Maja oma asukatega kolib varsti kesklinna piirkonda. Eesti maja juures saime kokku Kanada eestlase Ene´ga kes on kirjutanud raamatu “Minu Kanada”.