Tere jälle, reisihuvilised!
Kätte on jõudnud uus ja huvitav reis kus ma suundun juba viiendat korda USA pinnale. Seekord valisin juurde veel Canada kus ma ei olegi varem käinud. Reisimõtteid hakkasin mõlgutama kohe kui naasime Aasia tuurilt üle aasta tagasi ja peagi sai selgeks, et see on Põhja-Ameerika. Töö lubab mul juulis pikemaid retki ette võtta ja see oligi üks põhjusi, et miks just sinna! Sügisel ega talvel just Canada ei kipu, sama külma ilma saab palju lähemalt kätte.
Piletid sai meil ostetud paar kuud enne väljalendu kus lendame Helsingist Stockholmi, sealt edasi Copenhageni ning sealt üle Atlandi Bostoni.
Valisin Bostoni just sellepärast, et autorendihinnad on seal väga head ehk siis poole odavamad kui New York´ist. Kui pead pea kuuks ajaks auto rentima siis mängib rendihind juba olulist rolli. NYC´i oleks küll saanud lennupiletid väheke odavamalt kuid selle kallima otsa Bostonisse kompenseerib autorent kuhjaga. Samas on Bostonist Montreali (Canada) palju lähem sõita. Lähme nüüd siis neljakesi: mina, Anneli, sõber Edvin ja Anneli vend Kaido. Paras punt autosse seiklema! Auto on meil samuti broneeritud. Võtsin keskmisest suurema keskklassi auto, et oleks ruumi lahedalt samuti tagaistmel ja neli väikest kohvrit samuti ära mahuks.
Pikk lend üle ookeani toimub just sellise lennukiga kus meid teenindab Scandinavian Airlines System ehk teise sõnaga omaküla SAS!
Räägin väheke ka meie marsruudist mis kulgeb siis järgnevat rada mööda: Boston (USA) – Meredith (USA) – Montreal (Canada) – Kingston (Canada) – Toronto (Canada) – Niagara Falls (Canada) – Detroit (USA) – Dayton (USA jne) – Cincinnati – Nashville – Knoxville – Cherokee – Asheville – Raleigh – Williamsburg – Luray Caverns – Washington – Philadelphia – New York – Boston.
Sai päris aukartustäratav nimekiri, kuid mis teha see nurk tuleb ju USA-st ära vaadata. Ringi kogupikkuseks on ca 5´000 km ja sõita seda annab, kuigi USA-s on head teed ja saab nats gaasi samuti ikka vajutada. Teepeale olen otsinud välja üle 50 vaatamisväärsuse, kas igale poole jõuab on iseasi ja ei ole tähtis samuti sest igasse kiriku ja muuseumi ei jõuagi sisse minna aga 30 punkti on üsna olulised.
Viisad said meil kõik e-viisadena (Canada ja USA), minul on veel 10 aastane USA viisa mis kehtib veel mõne aasta. Pean ainult vana passi selle tarbeks kaasa võtma, et riiki pääseda. Jäänud on veel 1,5 nädalat äralennuni kui seda jutuosa praegu kirjutan. Põnev on eriti Annelil ja Kaidol sest nad sinna Ameerika mandrile minemas esimest korda ning ootavad pikisilmi juba. Eks meil Edviniga on samuti põnev sest ei ole kumbki Canadas käinud ja see Kirde-USA osa on samuti päris omapärane. Eks näeb!
Järgmises osas “Teele” räägin Teile meie tegemistest lennujaama labürintides, lennukites ja kuulsustest ning tuttavatest keda kohtasime teel! Let’s go on!