Sõnumi tooja
Maailm on imedest ilus,
jõed tormakad, mägede pihus!
Maailm on imedest ilus,
järved vaikivad, metsade ihus!
Maailm on imedest ilus,
särab kastepärl, hommiku udus!
Maailm on imedest ilus,
sirgub vikerkaar, vihmade segus!
Maailm on imedest ilus,
kirev loomaaed, tähtede melus!
Maailm on imedest ilus,
mustav meri, tuulte puhangu valus!
Maailm on kurbusest valus,
inimkestad, sõdade jalus!
Maailm on kurbusest valus,
inimreeturite pöörases salus!
Maailm on kurbusest valus,
elud, nagu riitades halud!
Maailm on kurbusest valus,
eksistentsi, nagu piinamist talud!
Maailm on kurbusest valus,
loodus, agoonias palub!
Maailm on kurbusest valus,
tuleb pimedus, kõik ära kadus!
Jääb mälestus valguse toojast,
oli päike meie alguse loojaks!
Jagas meile, nii külma kui sooja,
jäi viimaseks sõnumi toojaks!