Raleigh ja Luray Caverns

Raleigh on North Carolina osariigi pealinn ja Wake’i maakonna halduskeskus. Raleigh on Charlotte’i järel osariigis suuruselt teine linn. Raleigh on tuntud kui Tammede linnana väga paljude tammepuude pärast mis kasvavad linna südames olevate tänavate ääres. Elanike arv 2018. aastal oli 469 298 ja metro alal ca 1,3 miljonit. See on üks kiiremini kasvavaid linnu riigis. Raleigh linn on saanud nime Sir Walter Raleighi järgi kes rajas tänapäeva Dare maakonnas kadunud Roanoke koloonia aastal 1585. Raleigh on Ameerika Ühendriikides kavandatud ehk planeeritud linna super näide. Pärast revolutsiooni kui USA taasiseseisvus otsiti osariigile uut pealinna kohta ning see leiti 1788. aastal sest asukoht oli soodne ning sinna ei küündinud Atlandi rannik mis toona oli selgeks rünnaku ohuks. Osariigi pealinnaks sai ta ametlikult 1792. aastal. Algselt oli linn kujundatud ruudustikuna osariigi kapitooliumiga keskväljakul.

… lipp
… vapp
… kapitoolium!
… Shaw ülikool!

Raleigh´ist on pärit samuti USA 17. president Andrew Johnson. 1865 aastal avati mustanahaliste jaoks esimene kolledž ehk siis nime poolest Shaw ülikool. Valgete ülemvõimu metsik kampaania tagas demokraatide domineerimise ja 1900. aastal võttis osariigi seadusandja vastu uue põhiseaduse koos valimisõiguse muudatusega mis päädis sellega, et valimisõiguse kaotas enamuse mustadest ja samuti paljud vaesed valged. Osariigil õnnestus aastaks 1908 mustade hääletamisel osalemine viia nullini. Hääletusõiguse kaotamine keelas mustanahalistel meestel (hiljem ka naistel) igasuguste komisjonide tööst osa võtmast ja ametikohtadel töötamast kohalike, osariigi ja föderaalsetes ametites. Alles pärast föderaalsete kodanikuõigusi käsitlevate seaduste vastuvõtmist 1960. aastate keskel sai enamik  North Carolina mustadest taas hääletada, istuda komisjonides ja töötada kohalikes valitsusametites. Selleks ajaks olid paljud Aafrika ameeriklased suure rändena osariigist lahkunud põhjapoolsetesse tööstuslinnadesse kus oli neile rohkem võimalusi. Sellest tingituna näeb Raleigh´is vähe mustanahalisi ja on üks suuremaid valge elanikonnaga linnu USA´s. Selline diskrimineerimine on siis seal läbi viidud kunagi aga kes teab milleks see hea oli.

… kellatorn öösel!
… vanadekodu õues!
… vanadekodu õues!
… vanadekodu õues!

Vahepeal panen ploki ilusatest majadest ning nende ehituse stiilist. Päris huvitavad!

… poes, ma ei mäleta mis selle suurus oli, vist sinna 60 kanti äkki?

Ja nüüd tuttavate juures kodus!

… nende maja garaažidega ja meie auto ka siin!
… ja selline number autol!
… tuttavate juures kodus!
… õlu toonasest ajast, oli joodav!
… peremees!
… perenaine!
… meie tuba Anneliga!
… õues Jacuzzi!

Peale tuttavate külastamist käisime me veel nendega söömas jaapani restoranis „Kanki“ mis näeb välja sedamoodi, et istud sisuliselt ümber pliidi ja vaatad kuidas Sulle süüa tehakse ning kuhu juurde käivad igat sorti show elemendid jms. Kõhu sai väga täis ja ei jõudnud kõike isegi ära süüa, mis muidugi meile hiljem kõik kaasa pakiti. Rohkem ma sellest ei räägi, vaadake pilte ja videod.

… mulle tõstetakse!

Luray Caverns

Luray Caverns koopad asuvad Virginia osariigis Lurayst läänes mis on alates selle avastusest 1878. aastal meelitanud palju külastajaid. Koobaste süsteemi kaunistavad sambad, voolav kivistunud muda, stalaktiidid, stalagmiidid, voolukivi ja peegelpildiga basseinid. Koobastesse minev tee kulgeb allapoole mäe sisse ja kogu teekonna pikkus on 2,4 km ning matk ei võta rohkem aega kui 45-60 minutit. Kui nautida koopa sisemust ja pildistada siis peab ikka 2 tunniga arvestama. Koopad on vee, kemikaalide ja mineraalide tõttu kollased, pruunid või punased. Kõvast karbonaadist moodustunud uued stalaktiidid on tavaliselt lumivalged, tihti roosad või siis merevaiguvärvi. Koopa sisemuses asub väike järveke nimega Dream Lake mis on nagu peegel ja stalaktiidid koopa laes peegelduvad vees nagu oleks järve põhi selline. See looduse poolt loodud illusioon on nii veenev, et ei saa arugi järve põhja siledusest. Tegelikult on järve sügavus ainult 0,5 meetrit. Soovide kaev on selle eest justkui roheline tiik kus visatud mündid põhjas 1 m sügavusel. Sügavaim koht selles rohelises tiigis on vähe üle 2 m. Veel üks väike seletus, et mis neil vahet on siis stalaktiidid või stalagmiidid. Need kes koobastes ei ole käinud ei teagi ehk, et stalaktiidid ripuvad laes ja stalagmiidid kasvavad koopa põrandal. Sõnadel on pisike vahe aga koopas suur vahe!

… koopa avastajad!
… Dream Lake!
… Dream Lake!
… Dream Lake!
… roheline soovide kaev kus suurim sügavus 2 m!
… koopast väljumine, sisenemine umbes sama!
… labürint!

Sinna ei pääse muuseas ilma giidita ja ei ole keelatud kaasa võtta oma väikseid lemmikloomi muidugi siis süles hoituna. Suuremad lemmikloomad kahjuks tuleb jätta välja rihma otsa. Osa koobastest on üldsusele avatud ja elektriga valgustatud kuid mitte kõik. Luray koobastes sisalduvate kambrite mõõte ei osata nende kontuuride suure ebakorrapärasuse tõttu arvutada. Galeriidel on mitmeid astmeid kus peab üles alla käima kuid sügavus kõrgemast kohast madalama kohani on 79 m. Registreeritud külastajate arv 1906 oli 18´000 kuid tänapäeval külastab aastas umbes 500´000 külastajat. Peale koobaste on seal territooriumil veel muuseume nt üks mida meiegi külastasime on „Car and Carriage Caravan Museum“ kus on esinadatud 140 kollektsiooni. Põhilised vaatamisväärsused on originaalne vanker kaubaveoks millele võis peale laadida 6 tonni kaupa ja vedajaks siis härjad või hobused ning pärl on muidugi 1892. aastal toodetud Mercedes Benz.

… 6 tonnise kandevõimega kauba vanker!

Sellega sai läbi see osa reisist. Järgmises osas jõuame Arlingtoni kus asub Pentagon ja Washingtoni kus elab president ja tegutseb USA valitsus!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.