Ajamasin
Oled avastanud, see mis vääriks läitmist,
ei ole saavutanud tunnetega täitmist!
Kõik on läinud, kuhugile tühja,
kas nutta, ahastada või mängida end põhja!
Prisked vormid muutunud on malliks,
peas on karvu mis on läinud halliks!
Poes on riided, moekad, kas neid järgid,
kogu teema, vanadus ja nõtrusvärgid!
Sinu võsukesed tarest läinud,
istud üksi, kuust-kuusse ei ole näinud!
Võsukeste vanem korra huvi tundis,
ajalukku läinud tunne, kas jätkuvalt veel rendis?
Sulle jäänud, ajamasin,
milles saated, teema kasin!
Enda ümber vaatad, igatsuse filmi,
nooruses oli vigu, ei jätkunud Sul silmi!